Tehnoloogiapõhiste ja digitaalse suunitlusega äriühingute nõustamisele pühendunud Hedman advokaadibüroo 19 töötajast koosnev tiim teeb tihedat koostööd tehnoloogiasektori ettevõtete, ettevõtjate ning investoriga. Peamisteks tugevusteks on büroo partneri Toomas Seppeli sõnul töö kapitali kaasamise, äriühinguõiguse, ühinemis- ja omandamistehingute, andmekaitse, intellektuaalomandi, tehnoloogiaõiguse, virtuaalvääringuteenuste ja äriühingute asukohamuutuste alal.
Kui kaua on büroo tegutsenud ja mis on selle aja suurimad saavutused?
2023. aastal saab Hedman 30-aastaseks ja on stabiilselt ning orgaaniliselt kasvanud väikesest õigusbüroost keskmise suurusega tugevaks advokaadibürooks.
Suurimate saavutustena saab esile tõsta 2016. aastal loodud Hedman Lifti, mis on idufirmadele suunatud mentorlusteenus, mille raames tulime esimestena välja erialase sõnastiku ning tasuta dokumendinäidistega. Osalesime ka idufirmadele vajalike dokumendinäidiste loomisel EstVCA töörühmas.
Kindlasti on ühiskondlikult märkimisväärne, et meie juhtivpartner Merlin Seeman kuulub väikesesse ettevõtjate ringi, kes asutasid 2021. aastal innovatiivse tehnoloogiakooli kood/Jõhvi.
Hedman mõistab idufirmade muresid eriti hästi peale seda, kui meie juhtivpartnerist Merlin Seemanist ja partnerist Toomas Seppelist said 2019. aastal idufirma GDPR Register kaasasutajad. Tegemist on tarkvaralahendusega, mis lihtsustab andmekaitsespetsialistide tööd.
Chambers and Partners on hinnanud Hedmani nii finatstehnoloogia kui ka intellektuaalomandi (IP) valdkonnas Eesti parimate büroode hulka – mis on neil teemadel büroo senine kogemus ja ekspertiis?
Hedman nõustab tehnoloogiasektorit intellektuaalomandi teemadel: tarkvara, ärisaladus, kaubamärgid, disain, andmebaasid. Samuti nõustame filmi- ja muusikatööstust.
Näiteks nõustasime Tartu Ülikooli ettevõtet UniTartu Ventures’it intellektuaalomandi üleandmise teelinvesteeringu tegemisel rohetehnoloogia idufirmasse UP Catalyst.
Finantstehnoloogiavaldkonnas on Hedmani peamiseks suunaks virtuaalvääringuteenused ja tokeniseerimisprojektid. Lihtsam oleks nimetada seda, mida ei ole tokeniseeritud, kui seda, mida meie kliendid on tokeniseerinud. Näiteks on mitu projekti olnud seotud talentide tokenitega.
Mis on GDPR-i ja andmekaitsega seotud teemadel täna õigusruumis kõige kuumemad teemad, küsimused ja kitsaskohad?
Euroopa Liidu kodanike andmete edastamine USA ettevõtetele. Tunne oma klienti (KYC) taustakontrollid, sanktsioonide nimekirjade järgimine ehk küsimus, kuidas seda praktikas lahendada digitaalsetes teenustes. Samuti tehisintellekt ja näotuvastustehnoloogiad ehk küsimus, kuidas ehitada tarkvarateenuseid, milles inimeste privaatsus oleks tagatud.
Millised on mõned viimase aja ägedamad projektid, mida olete saanud nõustada?
Kui nimetada vaid mõned, siis tooksin välja näiteks 80 erinevas riigis 1300 tootmisettevõtet teenindava äritarkvara idufirma Katana 35 miljonilise investeeringu-alase nõustamise. Eestis esimesena uue seaduse alusel virtuaalvääringu tegevusloa saanud finantstehnoloogia ettevõte Striga nõustamise. Eesti juhtiva tervishoiuasutuse ja tervishoiusektori innovatsiooni eestvedaja PERHi nõustamise isikuandmete kaitse valdkonnas. Eestlaste eelistatuma uute ja kasutatud asjadega kauplemiskeskkonna Yaga nõustamine 2,2 miljonilise investeeringu-alal. Haut.AI, tehisintellektil põhineva nahahoolduse tarkvaralahenduse arendaja, koostöölepingu USA suurima ilutoodete jaemüüja Ulta Beauty-ga. Hetkel on Rahapesu Andmebüroo menetluses mitme kliendi virtuaalvääringu loataotlused, fondivalitseja registreerimised Finantsinpektsioonis ning mitme erineva fondistruktuuri loomine koostöös fondivalitsejatega.
Millised õiguslikud teemad või küsimused on täna kasvuettevõtete jaoks kõige põletavamad? Mida tuleks kasvuettevõtetel tänases majanduskeskkonnas investeeringute kaasamisel teadvustada?
Kasvuettevõtete jaoks on esimene põletav küsimus, kust leida inimesi ja kuidas neid hoida ning teine sama oluline küsimus, kuidas leida raha. Viimane muutub praeguses makromajanduslikus keskkonnas põletavamaks.
Tänases majanduskeskkonnas tuleb kindlasti rohkem mõelda nendele klauslitele, mis pakuvad investorile täiendavat kaitset: lahjenemisvastane klausel, väljumiskohustus ja tähele tuleks panna ka seda, millises faasis on investor, kes investeerib. Kui fondil on lõpuhorisont lähedal, siis tahavad nad ilmselt kiiresti väljuda investeeringust ning see ei pruugi olla ettevõtte huvides. Viimase Slushi võitja ümber lahvatanud skandaal näitab ka seda, et tuleb hoolikalt vaadata, kellega leivad ühte kappi paned ehk teha põhjalik taustakontroll.
Mida peate Eesti majanduse ja finantssektori suurimaks väljakutseks praegu?
Virtuaalvääringu regulatsioonid, mille osas on Eesti liikunud ühest servast teise. Kui kunagi sai osta riiulilt virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga OÜ 460 euroga, siis täna peab ettevõte investeerima ca pool miljonit, et seda loa-väärilist ettevõtet üles ehitada. Krüptovaraturgude Euroopa Liidu määrus MiCA on tulemas, siin on Eesti finantssektori jaoks väljakutse ja võimalus olla Euroopa Liidus valdkonna veduriks nii ärimudelite osas kui ka tehnoloogia arendamises.
Miks otsustasite liituda FinanceEstoniaga? Kuidas liikmelisus teid aitab?
Kuna nõustame finantstehnoloogia ettevõtteid, siis oli see igati loogiline valik. Tänu FinanceEstoniale saame olla riigile partneriteks uute regulatsioonide loomisel ja kujundada sellega konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.
Kuidas FinanceEstoniat täna kirjeldaksite? Mida võiks pidada FinanceEstonia suurimaks võiduks või saavutuseks seni?
Finantssektorit ühendav tsunft. Virtuaalvääringu ja ühisrahastuse teemadel FinanceEstonia oli ja on oluline kõneisik Rahandusministeeriumi jaoks.
Mis teemadel ja töögruppides olete seni FinanceEstonia tegevuses kaasa löönud ja miks?
FinanceEstonia on finants- ja ka laiemalt majandusteemadel arvestatav partner ning arvamusliider. Meie panustame oma kogemusega finantstehnoloogia töögrupis ja teemade mõttes katame virtuaalvääringu, ühisrahastuse ning isikusamasuse tuvastamise teemasid, sest nendes valdkondades nõustame ka kliente.
