Finora Capital on FinanceEstonia liige 2014. aastast. Uurisime ettevõtte asutaja Andrus Alberi käest, millega Finora tegeleb ja kuidas läheb Eesti krediidiandjatel.
Milles Finora põhiäri seisneb? Kellele te laenu annate?
Meie põhifookuses on (väike)ettevõtetele suunatud laenutooted: tagatisega laenud, käibekrediit, liising, faktooring, garantiid. Vähesel määral pakume ka tarbijakrediiti. Mitmete toodete puhul konkureerime pankadega, osade puhul teiste krediidiandjatega. Kuna meie laenude intressitase on pankadest kõrgem, siis tulevad kliendid meie juurde eelkõige tänu kiirele, paindlikule ja heale teenindusele.
Kui suur tiim Finora taga seisab?
Meie Eesti ja Leedu team on kokku 12 inimest. Enamik on panganduse taustaga.
Olete esimene Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja Eestis. Kauaks seda nüüd juba on?
Me saime KAV tegevusloa sügisel 2015 ja olime siis uue seaduse alusel tõesti Eestis esimesed. Meile meeldibki teha asju esimestena. Samamoodi saime 2014 suvel muutunud seaduste järel esimesena tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt ning 2015 kevadel olime esimesed krediidiandjad, kes viisid oma võlakirjad Nasdaq Balti börsile. Otsime pidevalt uusi võimalusi, tooteid ja segmente, mis täna pole saanud piisavat tähelepanu. Näiteks eelmisel aastal tõime Balti piirkonnas esimesena turule Euroopa Investeerimisfondi garantiiga laenu loome- ja kultuuri sektorile.
Võiks uskuda, et vahepealsetel aastatel on krediidiandjaid ja -vahendajaid turule palju lisandunud. On teie staažikus teile kuidagi paremad kaardid kätte mänginud?
Enamik krediidiandjaid keskendub tarbijakrediidile, meie ettevõtete finantseerimisele. Seepärast näeme enda konkurentidena pigem pankasid. On hea meel näha, et mitmetes valdkondades (faktooring, garantiid, liising) on meil tekkinud lojaalsed kliendid, kes mitte ainult ise ei kasuta meie teenuseid, vaid soovitavad meid ka oma äripartneritele. Püüame oma kogemusi jagada ka klientidega ja tegeleda laiemalt (väike)ettevõtjate harimisega nii läbi oma regulaarsete blogilugude, uudiskirjade kui seminaridega üle Eesti.
Kuidas te end rahastate?
Rahastus ongi kõige keerulisem teema meie sektorile. Me ei saa edasilaenamiseks krediidiliine KredExist ja pangad meile laenu ei anna (v.a. kinnisvara tagatisega laenud). Seega jäävad kapitaliturud ja rahastus väljastpoolt Eestit. Sellega kaasnevad aga kaks probleemi. Kapitaliturgudel on intressid laenuandjatele üldjuhul kahekohalised, sest enamik krediidiandjaid rahastab võlakirjadega tarbijakrediidi pakkumist. Meie jaoks teeb see igal juhul väljastatavate laenude intressitaseme kõrgemaks, kui me tahaks ja mis oleks ettevõtete laenudele optimaalne. Teiseks on välismaalt raha kaasamine väikestele laenufirmadele keerukas ja kulukas. Siiski on meil õnnestunud avada faktooringu jaoks krediidiliin UKst ning juba lähinädalail tahame jõuda rahvusvahelise laenulepinguni mikroettevõtete finantseerimiseks.
Millist lahendust ise rahastuse väljakutsetele näed?
Eesti finantsteenuste turg on väga pankade keskne, sh leidub vähe riike maailmas, kus vaid paar suurpanka hoiavad enda käes 80% turust. Seepärast oleks alustuseks mõistlik tõdeda, et lisaks pankadele peavadki turul olema ka krediidiandjad ja -vahendajad, kes teenindavad kliente, kes oma tausta või riskiisu aspektist pankadele ei sobi või huvi ei paku. Nii on see kõikjal maailmas ja nii peabki olema. Seda võiks ka Eesti soodustada, aga nii see kahjuks pole. Võtame Eestis tegutsevad suurpangad, kes Rootsis teevad aktiivselt koostööd erinevate faktooringu ja teiste laenuandjatega. Eestis kehtib aga põhimõte, et krediidiandjatele laenu ei anta. Aga miks? Või vaatame Leedu poole. Leedus tõi Invega (sealne KredEx) juba eelmisel kevadel turule programmi „Alternatyva“, mille kaudu eraldati krediidiandjatele kahes osas 50 miljonit eurot väga odavat laenuraha, mida nad said soodsalt väikeettevõtetele edasi laenata. Kokku sai selle programmi kaudu laene üle 1000 Leedu ettevõtte. Eestis teeb KredEx koostööd vaid pankadega.
Teine näide Leedust on kolm aastat tagasi käivitatud nn spetsiaalpanga litsentsi projekt, kus turule saavad tulla väiksema omakapitali nõudega pangad. Selle tulemusena on viimasel paaril aastal tulnud turule just ettevõtete laenudele keskendunud pangad PayRay, SME Finance, European Merchant Bank. Konkurentsi tulemusena on ka väikeettevõtete laenude intressitase Leedus madalam kui Eestis. Eesti seevastu alles arutab Riigikogus spetsiaalpanga eelnõud ja lugedes Riigikogu arutelu stenogrammi on näha pigem poliitikute skepsist selliste lahenduste suhtes, kui soovi kaasa mõelda. Ehk kokkuvõttes, lahendus olekski selles, kui kõigile turuosalistele antakse võimalused tegutseda ja ka riik otsib aktiivselt võimalusi konkurentsi suurendamiseks ja turutõrgete kõrvaldamiseks.
Mil määral saadab krediidiandjaid ja -vahendajaid veel kohati negatiivse kuvandiga “kiirlaenu” maine? On sel suunal veel vaja tööd teha või pole see enam murekoht? Kes ja kuidas peaks seda lahendama?
Ma arvan, et sektor sai omal ajal vajalikust rangemad piirangud seetõttu, et ei soovitud koostöös ise sektori mainet parandada. FinanceEstonia raames võeti vastu KAV Hea Tava, krediidiandjad viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning sektor on viimase viie aastaga väga palju muutunud. Ma arvan, et täna ei ole niivõrd oluline tegeleda ühe kitsa kuvandiga, vaid sellega, et harida nii eraisikuid kui ettevõtjaid kui meediat ja avalikkust selles osas, et finantsteenuste turg on palju laiem kui vaid pangad. Krediidiandjatesse ja -vahendajatesse ei ole mõtet suhtuda eelarvamusega. Neil on oma roll täita ja nende arengut tuleks soosida.
FinanceEstonia on valmis saanud suunised ja juhised krediidiandjatele ja -vahendajatele rahapesu riskide määratlemiseks. Kuidas need teid aitavad?
Suuniste eelis on see, et need on koostatud turuosaliste enda praktiliste näidete baasil. Oleme asunud oma rahapesu riskide kaardistust uuendama ning selles töös on FinanceEstonia koostatud suunised kindlasti abiks.
Miks otsustasite omal ajal FinanceEstoniaga liituda?
Finora Capitali kaudu liitumine on minu jaoks juba üsna mitmes, kuna olin FinanceEstonia loomise ja esimese juhatuse käivitamise juures ka kümme aastat tagasi, tookord Nasdaq Tallinna juhina. FinanceEstonia eesmärk ei ole minu jaoks 10 aastaga oluliselt muutunud – teha koostööd, et aidata kaasa Eesti majanduse arengule ja avatusele läbi kapitali- ja finantsturgude arengu ning finantsteenuste ekspordi. FinanceEstonia tegevusvaldkond on aastatega järjest laienenud, hõlmates nüüd ka pensionifonde, ühisrahastusi, krediidiandjaid, finteche. On näha, et meie seisukohad saavad järjest enam kõlapinda ning meid võetakse kuulda.
FinanceEstonia tähistab tänavu oma kümendat sünnipäeva. Mida võiks pidada FinanceEstonia suurimaks saavutuseks seni?
Meist on saanud teatud olulistes majandus- ja ettevõtlusteemades arvamusliider. See on saavutatud läbi meie liikmete aktiivse kaasa rääkimise ja pühendumise, kus eesmärgiks ei ole olnud üksikute ettevõtete käekäik või turueelised, vaid soov panustada laiemalt kogu ettevõtluskeskkonna ja ühiskonna arengusse.
Kui peaksite FinanceEstoniat ühe sõnaga tutvustama, siis mis see oleks?
Tulevikku vaatav.
Finora kohta saad rohkem uurida nende veebilehelt.
