Alati on põnev kuulata, mida arvavad ühiskonnas ja majanduses toimuvast akadeemikud. Seda eriti praegusel ajal, kui majanduses valitseb teadmatus ja parajal määral segadust. Uurisime meie liikme, Tartu Ülikooli käest, kuidas on alma mater kriisiga toime tulnud ning mis on teadlaste vaatenurgast meie majanduse suurim väljakutse praegu. 

Küsimustele vastas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Toomas Haldma. 

Kuidas algas uus õppeaasta Tartus?

Pandeemia ajale kohaselt toimus ülikooli õppeaasta avaaktus värskes õhus – ülikooli peahoone ees. Õppeaastat alustasime peamises osas kontaktõppe vormis (auditooriumis) kuid oleme vajadusel kevadise kogemuse ja ülikooli tugisüsteemide poolt välja arendatud digiplatvormide toel  valmis vajadusel sujuvalt üle minema enam ka hübriidõppele ja e-õppele. Majandusteaduskond alustas õppeaastat esmakordselt uues Delta õppehoones kuhu kolisime jaanuaris. Uus õppehoone loob head koostöövõimalused digitaliseerimise ning andmeanalüüsi valdkondades arvutiteadlaste ja matemaatikutega, kellega koos selles majas töötame ning kõrval asuv ettevõtlusmaja toetab koostööd praktikutega uurimistöös ja üliõpilaste praktika läbiviimisel. Usun, et uus õppeaasta on rohkeid võimalusi pakkuv. 

Tähistasite mullu 100. sünnipäeva. Milline on teie laiem visioon ülikooli järgmisest sajast?

Visiooni järgmiseks sajaks on keeruline kujundada kuna hariduskeskkond on pidevas arengus. Kuid ülikool on kindlasti keskkonnale kohanduv ja jätkusuutlik. Vastavalt ülikooli arengukavale aastani 2025 on Tartu Ülikooli (TÜ) visioon olla üks Euroopa juhtivaid teadusülikoole, Eesti akadeemilise vaimsuse ja rahvuskultuuri keskus ning teadmusmahuka majanduse kiirendi. Oleme kokkuhoidev, inspireeriv ja avatud akadeemiline kogukond.

Tulevikus kindlasti suurenevad Eesti ühiskonna ootused ülikoolile, sh lõpetanute teadmiste ja oskuste vastavusele tööandjate vajadustele ning ülikooli panusele majanduse arengusse  lepingulise koostöö, uusettevõtluse jt teadmiste siirde vormide kaudu. Nende ootuste teostumiseks on vajalik kasutada ülikooli võimalusi arendada üliõpilaste ettevõtlikkust ja tulevikuoskusi ning kasvatada teadmiste siiret läbi erinevate vormide, eelkõige aga pöörata peatähelepanu lepingulise koostöö mahu suurendamisele majanduspraktikaga. Arenevas keskkonnas on üheks oluliseks verstapostiks ka innovaatilise digiülikooli arendamine. 

Ülikool liigub järjekindlalt Euroopa ja maailma parimate ülikoolide hulka, võttes otseseks eesmärgiks jõuda 15-20 aastaga samale tasemele tugevate Põhjamaa ülikoolidega (Helsinki, Uppsala, Lund), 

Kooskõlas ülikooli suundumustega on majandusteaduskonna visioon olla ühiskonna vajadustest lähtuv Euroopas tunnustatud majandusteaduse ja -hariduse keskus ning hinnatud koostööpartner.
 
Mitmetelt näitajatelt võib TÜ majandusteaduskond end täna pidada parimaks erialaseks teaduskeskuseks Eestis. Sellest räägib kõrgeim koht rahvusvahelistes edetabelites. Viimane (2020) Times Higher Education World University Ranking paigutab meid 250 maailma parima majandusteaduskonna hulka. 

Palju Teil töötajaid on (majandusteaduskonnas)?

Inimesed on meie põhiväärtus. TÜ majandusteaduskonnas on 79 töötajat, neist 64 on akadeemilised ja 15 mitteakadeemilised töötajad.

Mis teie tegevuse tulemusena muutub Eestis paremaks?

Majandusteaduskond pakub majanduse, juhtimise ja ettevõtluse kompetentsi Eesti ühiskonnale, olles vastava hariduse ja teaduse rahvusvaheliselt tunnustatud arendaja.

Rahvusülikoolile kohaselt katab TÜ majandusteaduskond kogu majandushariduse klassikalise spektri kõigil ülikoolihariduse (bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe) astmetel. Selle kõrval pakume mitmesuguseid võimalusi elukestvaks õppeks nii taseme- kui ka täienduskoolitusena nii Tartus kui ka Tallinnas. Oluline on ka tippametnike koolitus otselepingute alusel. Uueks tähtsaks tegevussuunaks on ettevõtlusõpe teiste teaduskondade üliõpilastele ja ettevõtlusõpetajate ettevalmistamine.

Teaduskonna töö tulemuslikkus kajastub meie vilistlaste aktiivse, ettevõtliku ja vastutustundliku tegevuse kaudu, kes suunavad Eesti majandust ja majanduspoliitikat nii lähematel aastatel kui ka järgnevatel kümnenditel. 

Oma panuse suurendamise kõrval maailmateadusesse ei unusta teaduskond ka rakendusuuringuid Eesti hüvanguks. Siin etendab põhirolli koostöö asjaomaste ministeeriumide, EAS-i, Arengufondi ning teiste organisatsioonide ja ettevõtetega. Viimases suunas kannab põhiraskust teaduskonna ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, järgides ka ettevõtliku ülikooli ideed. Teaduskond on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga võtnud põhivastutuse teadusseire süsteemi väljaarendamise eest Eestis. Teaduskonna juhtivad õppejõud on otsitud eksperdid kõige erinevamates otsustus- ja nõustamiskogudes, alates Eesti Panga Nõukogust ja lõpetades TÜ enda mitmesuguste komisjonidega. Kodulehel on avatud rubriik „Majandusteadlane arvab“, kus kajastuvad teaduskonna inimeste sõnavõtud meedias. Nii on tagatud pidev ja mõlemapoolselt kasulik seos teaduse ja praktika vahel.

Millist kasu lõikab vanim eestikeelne ülikool FinanceEstonia liikmelisusest? Kuidas ja millest sündis omal ajal otsus liituda?

Tartu Ülikool ühines FinanceEstoniaga 2012. aastal. Lisaks majandusteaduskonnale olid huvilised õigusteaduskond finantsõiguse aspektist ja matemaatikateaduskond, kus õpetati ka kindlustusmatemaatikat. Usume, et FinanceEstonia tegevuses osalemine aitab meil tugevdada seoseid majanduspraktikaga ning kontaktide ja kompetentside hulka, mida saame kasutada õppe- ja teadustöös. 

Mis on ülikooli ja akadeemia vaatest Eesti majanduse ja finantssektori suurim väljakutse praegu? Kuidas seda lahendada?

Suurim väljakutse hetkel on loomulikult koroonapandeemiast tingitud majanduslangus ja ettearvamatus nii riigi kui ka üksikettevõtte tasandil, eriti teenindussektoris. Koroona mõju on üsna pikaajaline, seetõttu tuleb kaaluda erinevaid meetmeid majanduse turgutamiseks. Seda nii nõudluse ergutamise kui ka kapitali kaasamise kaudu. Finantssektor ja ka majandus laiemalt tegutsevad uues ja huvitavas olukorras, kus maailmas on üsna palju raha saadaval. Laienenud investeeringud loovad uusi tegevusvõimsusi. Kuid turgude ebamäärasuse ja kahenemise tingimustes ei ole kapitalil lihtne leida normaalset tootlust. Peame silmas pidama, et tehtud täiendavad investeeringud nõuavad käigushoidmiseks tulevikus ka kvalifitseeritud ja kompetentset tööjõudu, mida Eestis pole kindlasti ülearu. Üldisem väljakutse ongi meie majanduse avatus ja läbilöögivõime rahvusvahelise konkurentsi tihenemise tingimustes. Oleme oma majanduses sõltuvad meie peamiste partnerite käekäigust ja peaksime leidma rohkem teid pakkumaks piiriüleselt uudseid tooteid ja teenuseid tagamaks piisav tulubaas katmaks vajalikke tegevuskulusid ja saavutamaks piisav investeeringute tasuvus. 

Mida võiks pidada FinanceEstonia suurimaks võiduks ja saavutuseks seni?

FinanceEstonia on loonud finantssektori ettevõtetele tugeva ühise foorumi mis on heaks eelduseks koostööle. Selle koostöö toel on FinanceEstonia andnud olulise panuse finantsseadusandluse arendamisele. Teda võetakse tunnustatud partnerina kelle arvamust küsitakse ja kuulatakse. 

Kui peaksite FinanceEstoniat ühe sõnaga tutvustama, siis mis see oleks?

Kasutaksin siiski lausa kolme sõna – kaasamine, koostöö ja tegusus.

Rohkem infot leiab Tartu Ülikooli veebist: https://www.ut.ee/et