FinanceEstonia ja LexisNexis Risk Solutions seminaril esinenud riigiprokurör Alar Lehesmets andis ülevaate kelmustest ja rahapesust kui kiiresti kasvavast probleemist, rõhutades avaliku- ja erasektori ühist rolli nende ennetamisel ja tõkestamisel. Ettekande keskne küsimus oli, kas oleme olukorraga harjunud või on aeg aktiivselt sekkuda.
Statistika järgi registreeriti 2024. aastal Eestis keskmiselt kümme kelmusega seotud kuritegu päevas. Registreeritud kahju ulatus vähemalt 41 miljoni euroni – sellest 16 miljonit eraisikute ja 25 miljonit juriidiliste isikute arvelt. Tegelik kahju võib olla aga veel märksa suurem, sest osa juhtumitest jääb teatamata. Lehesmets nentis, et kurjategijad teenivad Eesti elanike arvelt iga päev vähemalt 112 000 eurot.
Kelmus kui süsteemne teenus
Kelmused ei sünni iseenesest – need on keerulised skeemid, mille loomiseks vajavad kurjategijad näiteks riist- ja tarkvara, internetiühendust, andmeid tumeveebist, tankiste, rahamuulasid ning sageli ka raha pesemise mehhanisme. Kannatanu roll piirdub sageli vaid kahe tegevusega: veenmisele allumine ning oma andmete või PIN-koodide loovutamine. Just seepärast rõhutas Lehesmets, et ainult kannatanute teavitamisest, õpetamisest ja süüdistamisest ei piisa – kuritegevuse ennetamiseks tuleb sekkuda kõikidesse etappidesse.
Ettekandes toodi esile, et erasektoril on võimalus ja kohustus panustada senisest veelgi enam. Teenusepakkujad – pangad, side- ja tehnoloogiaettevõtted – on positsioonis, kus nad saavad jälgida ebanormaalset käitumist ning reageerida ennetavalt. Lehesmets tõi eeskujuks Soome sideoperaatorid, kes on suutnud telefonikelmused viia ühiskonnas marginaalseks probleemiks – meetmete hulka kuuluvad näiteks kõnede filtreerimine ja ennetav sekkumine.
Praktilised ettepanekud: kolmas autentimistasand ja maksete viivitus
Lehesmets pakkus välja ka praktilisi lahendusi, mida kaaluda. Näiteks kolmeastmeline autentimine, kus tehingute tegemine oleks võimalik vaid eelnevalt verifitseeritud seadmelt. See looks lisaturvalisust olukordades, kus näiteks PIN-koodid on juba kelmide käes. Samuti võiks kaaluda ülekannetega viivitamist – näiteks 24-tunnise ooteajaga maksepakette, mis võimaldaks ohvril eksitusest aru saada ja makse panga abil peatada.
Ettekandes toodi välja ka seost rahapesu ja kelmuste vahel. Kelmuste kaudu saadud raha tuleb kurjategijatel pesta, et muuta see näiliselt uuesti legaalseks. Rahapesu aga ei mõjuta üksnes õiguskorda, vaid ka majanduskeskkonda laiemalt – see tekitab ebaausa konkurentsi ja kahjustab Eesti mainet. Halvimal juhul võib riik sattuda rahapesu järelevalve halli nimekirja, mis muudab omakorda ka välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks ja raha hinna kõrgeks.
Ühine vastutus
Lehesmets lõpetas ettekande sõnumiga, et õiguskaitseorganid üksi ei suuda olukorda muuta. Vajalik on tugev avaliku- ja erasektori koostöö, kus igal osapoolel on oma roll pettuste ahela katkestamises ja kahjude ennetamises. Mida vähem kuritegelikku raha ühiskonnast välja voolab, seda tugevam on majandus ja suurem ühiskondlik heaolu.
