13.06.2018 võttis Riigikogu vastu välismaalaste seaduse (VMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Seaduse peamisteks eesmärkideks on muuta sisserände piirarvu regulatsiooni lähtuvalt põhimõttest, et muudatused soodustaksid nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes loovad Eesti majandusele lisaväärtust ning tõhustada meetmeid välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Muudatused jõustuvad 15. juulil 2018 ja osaliselt 15. august 2018 (lühiajalise töötamise registreerimise kohustus teenuste vaba liikumise korral). Käesolevaga anname teile ülevaade olulisematest muudatustest:

I Sisserände piirarvu arvestusest jäetakse välja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina

Muudatuste tulemusena ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel edaspidi tippspetsialiste VMS § 181 lõike 2 punkti 3 tähenduses. VMS-i kohaselt on tippspetsialist mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Muudatuste tulemusena on võimalik Eestisse tuua valdkonna tippe erialadele, kus Eestil endal vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib. Samas jäävad kehtima VMS-is sätestatud nõuded äriühingule, kuhu tippspetsialistist välismaalane tööle asub. Hetkeseisuga on 2018. aastal saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks 32 tippspetsialisti. Kuna 15. juuli VMS muudatuste jõustumise järgselt arvestatakse tippspetsialistid piirarvu alt välja ka tagasiulatuvalt, siis saab veel vähemalt 32-le isikule anda tähtajalise elamisloa piirarvu alusel.

II Pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega seniselt 9 kuult 1 aastani (365 päeva)

Muudatuse tulemusena on lühiajalise töötamise maksimumajaks edaspidi senise 270 päeva asemel 1 aasta ehk 365 päeva. Muudatus võimaldab kasutada ajutise viibimisalusega välistöötajaid maksimaalselt valdkondades, mis on tundlikud majanduse arengu tsüklilisusele. Samuti võimaldab muudatus ajutisel tööjõul panustada majanduse arengusse maksimaalselt kogu lubatud viibimise kestel.

III Välismaalasele kehtestatakse nõue osata vähemalt A2-tasemel eesti keelt, kui ta soovib pikendada tähtajalist elamisluba töötamiseks või taotleda uut tähtajalise elamisluba töötamiseks, juhul kui välismaalane on enne elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat

Nõude kehtestamise eesmärk on Eesti keele positsiooni kindlustamine ning muudatus on vajalik, et luua eeldused välismaalase lõimimiseks Eesti ühiskonda. Nõue hakkab kehtima alates 15. juulist Eestisse elama tulevatele välismaalastele, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks ja on teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul astuda samme eesti keele omandamiseks vajalikul tasemel.

IV Luuakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ning meetmed tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel Eestis ebaseaduslikult töötada

• maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu, tõuseb seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni. Muudatus on vajalik, kuna tänased trahvimäärad ei ole piisavalt tõhusad. Ebaausad tööandjad võidavad maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.
• nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Lisaks tuuakse 6 kuud varasemaks 1.jaanuaril 2019 jõustuma pidanud riigihangete seaduse regulatsiooni jõustumine, mis nõuab ehitustööde hankelepingute puhul hankijalt igal juhul alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimist. Muudatuse tulemusena tuleb ehitustööde hankelepingute puhul edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Hankemenetlused, mida alustati enne 2018. aasta 15. juulit, viiakse lõpuni, lähtudes riigihangete seaduse 2018. aasta 15. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
• nähakse ette õigus keelata Politsei- ja Piirivalveametil juriidilise ja füüsilise isiku majandustegevust, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud välismaalase ebaseadusliku töötamist Eestis ning luuakse kohtutele võimalus lisakaristusena kehtestada ettevõtluskeeld nende tööandjate suhtes, keda on karistatud seepärast, et nad on võimaldanud ebaseaduslikult Eestis viibival välismaalasel töötada.

Lisaks kehtestatakse ebaseadusliku töötamise ennetamiseks välisriigi tööandjatele lühiajalise töötamise registreerimise kohustus, kui tegemist on välismaalase Eestis töötamisega teenuste vaba liikumise korral, ning nähakse enne sunniraha määramise võimalus, kui kohustustest kinni ei peeta. Kui praegu ei pea välismaalase töötamist Eestis registreerima juhul, kui ta töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel ning teeb tööd teises liikmesriigis asutatud ettevõtte heaks, siis alates 15. augustist 2018 tuleb ka sellisest töötamisest PPA-d teavitada. Muudatuse tulemusena on võimalik saada ülevaade Eestis töötavatest välismaalastest ja välistada sellise tööjõuliikumise ärakasutamine. Kui teavitamiskohustusest kinni ei peeta, on võimalik määrata  sunniraha. Samuti täpsustatakse tööandja kohustust esitada lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmeid mitte tööga alustamise päeval vaid enne lähetatud töötaja tööle asumist ning nähakse ette väärteokoosseis isiku suhtes, kes on jätnud vastavate andmete esitamise kohustuse täitmata.