Valitsus kiitis 26. septembril heaks 2019. aasta struktuurses tasakaalus eelarve, mille maht ületas esimest korda 11 miljardi euro piiri. FinanceEstonia juhatuse liikme ja EY maksueksperdi Ranno Tingase sõnul tekitab eelarve ülelaekumine ning maksulaekumiste kasv vastakaid tundeid, sest ühest küljest on hea, et riigil läheb hästi, kuid teisalt kinnitab see kasvavat maksukohustust ettevõtlussektorile.
“Võib küsida, kas uue nö pangamaksu kehtestamine sellest kalendriaastast oli ikka vajalik ja mõistlik, kui niigi laekub maksuraha rohkem kui planeeriti. Lisaks riigi tulude vaatenurgale moonutavad krediidiasutuste avansilised tulumaksu maksed konkurentsi ning karistavad krediidiasutusi. Eriti kasvufaasis kohaliku kapitaliga väikepankasid,” selgitas Tingas. Ka Eesti Pank on enne selle maksu jõustumist möönnud, et pangamaks vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada ning seega ohustab Eesti finantsstabiilsust. “Seega finantssektori jaoks on üheks oluliseks kitsaskohaks pangamaks, mis tegelikult annab hoiatava sõnumi ka teistele ärisektoritele, sest keegi ei tea, kus võib hakata idanema järgmine idee uuest lisamaksust. Pangamaks kehtestati seejuures oludes, kus pangad juba maksavad erinevaid makse riigile aastas üle 150 miljoni euro ning 25 suurima maksumaksja seas on kolm panka. Riik ja kohalik omavalitsus peaksid hoiduma spetsiifiliste sektoripõhiste ja suure administreerimiskuluga maksude kehtestamisest,” lisas ta.
Lisaks sellele toob Tingas eraldi välja palgasurve, mis puudutab kõiki tööandjaid ning mida võimendavad kaasnevad tööjõumaksud. “Kõige selle tulemusena väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ning see sunnib otsima erinevaid lahendusi geograafiliselt, tehnoloogiliselt või muul viisil. Seega minimaalne, mida riik saaks praegu teha, et tööjõukulude kasvu veidigi leevendada, on sotsiaalmaksu lae kehtestamine,” kinnitas maksuekspert.
Murettekitavad on ka mõttemängud pensioni reformimisest, sest pensioni lahtisidumine isiku enda panusest oleks laastava mõjuga maksukuulekusele. “Viimaste aastate maksueksperimendid on näidanud, kui kergesti muutub inimeste käitumine, kui maksukoormust tunnetatakse ebamõistlikuna,” summeeris Tingas.
