FinanceEstonia korraldab 2019. aasta jaanuaris erakondade esindajate ja valdkonna ekspertide arutelu „Eesti pensionisüsteemi tulevik – ehitada või lammutada?“. Teema tausta ja olulisust kommenteerib idee üks autoreid, FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron.

Pensionisüsteemi teema ehk küsimus sellest, kas ja kuidas on Eesti riik tulevikus võimeline üleval pidama pensioniikka jõudnud inimesi, puudutab kõiki eestimaalasi. Kuna pensionifondide mõju meie finantssektorile, kapitaliturule ja kogu Eesti majandusele on väga suur, puudutab see teema ka enamikku FinanceEstonia liikmeid. FinanceEstonia on edastanud erakondadele ka oma soovitused ning soovib osaleda aktiivselt selles diskussioonis, kaasates sellesse ka oma liikmed.

Ajastus on ilmselt seotud lähenevate Riigikogu valimistega?

Jah. Enne Riigikogu valimisi on nii tänaste kui ka homsete pensionäride õigused ja ootused taaskord poliitikutele kõvaks valuutaks häälte püüdmisel. Vajadust olemasolevas süsteemis midagi muuta on tunnistanud kõik erakonnad. On tõenäoline, et pensionisüsteemi ootavad ees teatud muudatused. Erakondade ja ekspertide pakutud lahendused on aga väga erinevad.

Järgmise riigikogu poolt pensionisüsteemi suhtes tehtavad otsused mõjutavad meie elu mitme järgneva kümnendi vältel. Küsimus ei ole vaid pensionite suuruses, vaid ka selles, kas riik suudab anda oma inimestele kindlustunde, et nende majanduslik tulevik on Eestis turvaline ka pärast aktiivse tööea lõppu? Ebausaldusväärne pensionisüsteem ja sellega kaasnev ebakindlus tuleviku ees võib suunata parimas tööeas inimesi Eestist lahkuma, mõjutada negatiivselt nii siinset tööjõuturgu ja majandust, aga ka meie iivet ja kokkuvõttes Eest kui rahvusriigi tugevust.

Selle teema üle väideldes võib isegi toetuda põhiseadusele, mille kohaselt kuulub Eesti riigi põhiülesannete hulka tagada eesti rahvuse säilimine läbi aegade. Teisisõnu, toimiv pensionisüsteem on vajalik, et täita riigi põhiseaduslikke ülesandeid ja kohustusi.

Pensionisüsteemi muutmiseks on pakutud väga radikaalseid ideid?

Mõned ideed on tõesti päris huvitavad. Üks põhjus, miks FinanceEstonia soovib selle küsimuse laiapõhjalist ja detailset arutelu on see, et olukorras, kus Eesti elanikkond vananeb ja töötavate inimeste arv väheneb, ei tohiks pensionisüsteemiga eksperimenteerida. Olemasoleva süsteemi põhjendamatu lõhkumine võib kaasa tuua majanduslikult väga rasked tagajärjed meie lastele ja lastelastele. Sisukas arutelu sellel teemal on kindlasti vajalik. Ka rahvatarkus ütleb, et enne lõikama asumist tuleb materjal üheksa korda üle mõõta.

Kui kaugele saab pensionisüsteemi muutmisega minna?

Loodan, et kuuleme argumenteeritud diskussiooni küsimustes, kas Eesti inimesed peaksid kogumispensioni asemel keskenduma laste saamisele ja põllumaa soetamisele ning kas seniste võlgade kustutamine II sambasse kogutud raha arvel täna aitab meid kuidagi ka tulevikus. Kindlasti ootame ettepanekuid selle kohta, kas ja kuidas saaks meie pensionifondide tootlust parandada rangete investeerimispiirangute mõistliku leevendamise teel ning poliitikute arvmust, kas oleks õige soodustada ka tööandja pensioni teket Eestis, mis kergendaks riigi koormat ning tekitaks lisaks täiendava võimaluse töötajate motiveerimiseks tööandjate poolt.

Miks peaks FinanceEstonia liikmed arutelul osalema?

Loodame näha haaravat diskussiooni teemal, mis puudutab kogu Eesti ühiskonda ning otseselt ka finantssektorit ja kõiki meie liikmeid. Selleks, et arutelu oleks sisuline, olme palunud erakondi esindama teemat sisuliselt valdavad esindajad.

Arutelu käigus soovime selgitada erakondade nägemust Eesti pensionisüsteemi tulevikust ning võimalike muudatuste mõju Eesti majandusele, tööhõivele, maksukoormusele ja eri vanuserühmade esindajatele – alates praegustest pensionäridest kuni tänaste koolilaste ehk homsete pensionärideni.

Muuhulgas püüame leida vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kas ja kuidas tuleks muuta riigi pensionisüsteemi?
• Millised on reaalsed alternatiivid tänasele pensionisüsteemile?
• Kas riik on suuteline tulevikus maksma pensioni ka tänasetele 20-30 aastastele?
• Kas pensioni II sammas tuleks kaotada ja mida teha sinna kogunenud rahaga?
• Kuidas kasvatada Eesti pensionifondide tootlust?
• Kas riigi kestlikkuse seisukohast on õigem lõpetada töötajate ja riigi ühine panustamine pensioni II sambasse?
• Kas on mõistlik kasutada juba II sambasse kogunenud raha inimeste olemasolevate laenude kustutamiseks (et saaks võtta uusi laene)?
• Kas tänased töötajad ei peaks tulevikus üldse riigile lootma ning pigem muretsema endale põllumaa ja palju lapsi, kes neid toetaks?
• Kas riik võiks luua soodsa keskkonna tööandja pensioni tekkeks?
• Kas finantskirjaoskuse õpetamise laiem levik koolides võiks parandada Eesti inimeste võimet tulevikus ise paremini toime tulla?