FinanceEstonia üheks oluliseks eesmärgiks on teha liikmete ettepanekud kuuldavaks poliitikutele ja aidata kaasa Eesti riigirahanduse, majandus- ja ettevõtluskeskkonna parandamisele. Seetõttu on positiivne, et mais avaldatud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping kajastab olulisel määral ka tehtud ettepanekuid, kirjutab dokumenti analüüsinud FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron.
Kapitaliturgude strateegia ja kapitali kaasamise lihtsustamine
Kapitali kaasamise temaatika sisaldub koalitsioonilepingu majandust ja riigirahandust puudutavates peatükkides. Koalitsioonileping ei nimeta eraldi Eesti kapitaliturgude strateegia koostamist kui eesmärki, kuid sisaldab meetmeid, mille eesmärgiks on kapitali kättesaadavuse lihtsustamine (alapeatükk 52).
Selle järgi on kavas lihtsustada ettevõtjate börsile minekut ja investeerimisteenuste osutamise nõudeid (p. 318). Eelduslikult on selle lubaduse sisu lihtsustada börsile mineku nõudeid Euroopa Liidu õiguse raamides lubatu piires. Samuti võetakse eesmärgiks jätkuv koostöö Põhjala ja Balti riikidega Euroopa säästu- ja investeerimisliidu (Savings and Investment Union) arendamisel (p. 319).
Kapitali kaasamise lihtsustamiseks on kavas muuta ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevust ja rahastamist ning keskenduda toetuste asemel kapitali kaasamist toetavatele teenustele (p. 232).
Säästmise soodustamine ja pensionisüsteem
Pikaajalise säästmise soodustamine, nagu ka investorhariduse olulisus tuleviku pensionivaesuse riski vähendamisel, on alati olnud FinanceEstonia poolt riigile antud soovituste hulgas. Koalitsioonilepingusse on jõudnud eesmärk tugevdada olemasolevat kolme sambaga pensionisüsteemi ja lühendada II sambaga liitumise tähtaega kümnelt aastalt viiele (p. 315).
Lisaks on kavas koostöös erasektoriga analüüsida kinnisvarapensioni süsteemi loomise võimalikkust (p. 316). Säästmise soodustamise ja pensionivaesuse riski vähendamise alla kuuluvad ka sammud finants- ja investorhariduse edendamise valdkondades.
Finants- ja investorhariduse edendamine
Koalitsiooni üheks sihiks on kasvatada laste ja noorte teadmisi muu hulgas matemaatikas ning tõsta põhi- ja keskhariduse lõpetajate matemaatikaoskuste taset (p. 90). Kavas on käivitada koolitusprogramm ettevõtjate finantskirjaoskuse parandamiseks (p. 223) ning jätkata olemasoleva Eesti elanike rahatarkuse strateegia elluviimist (p. 317). Täiendavalt oleks oodanud otsust integreerida rahatarkust puudutavaid praktilisi ülesandeid ka kooli matemaatikaprogrammi (õpikutes ja töövihikutes).
Positiivse krediidiregistri loomine
Palju kajastamist on leidnud asjaolu, et riik on pannud pankadele ja krediidiandjatele kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid seni puudub Eestis (ühena vähestest Euroopa Liidu riikidest) positiivne krediidiregister, mis võimaldaks tegevusloaga turuosalistel kontrollida võlgnike poolt esitatud andmeid oma teiste laenukohustuste kohta.
Koalitsioonileping näeb ette olukorra muutmise ja positiivse krediidiregistri loomise aluseks oleva seaduse vastuvõtmise 2025. aasta III kvartalis (p. 306). Eesti elanike kaitseks on samuti ette nähtud töötada erasektori, Eesti Panga ja teiste asutustega välja finantspettuste tõkestamise tegevuskava (p. 308).
Ettevõtjasõbraliku regulatiivkeskkonna tagamine ja bürokraatia vähendamine
Vastavad ettepanekud sisalduvad peatükkides, mis käsitlevad digiriiki (7), majandust (9) ja riigirahandust (11). Digiriigile sobivalt võetakse eesmärgiks uuendada riigisektori ülesehitust viisil, et andmete kogumise, standardimise ning kasutamise kompetents oleks ühes kohas ning andmete esitamine riigile oleks automaatne ja ühekordne (alapeatükk 7.1).
Lisaks on lubatud vähendada halduskoormust ja lihtsustada regulatsioone (p. 224). Koalitsioonileping lubab lihtsustada ettevõtjate poolset lubade taotlemist ja majandustegevuse teadete esitamist eeltäidetud andmeväljade täitmise teel (p. 228).
Lepingu kohaselt on kavas vähendada ettevõtjate aruandluskoormust, muutes aruandluse andmepõhiseks ja eeltäidetuks, korraldades infovahetust riigi ja ettevõtjate vahel. Samuti toimuks ettevõtjate vaheline infovahetus automaatse infovahetuse kaudu, andes ettevõtjatele võimaluse kinnitada eeltäidetud andmetega dokumendid. Samuti on kavas standardiseerida 150 kõige sagedasemat aruannet ja infokohustust (p. 229 ja 230).
Koalitsioon lubab ka toetada Euroopa Liidu tasandil seisukohta, et kestlikkusaruande esitamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik (p. 231). Lepingu järgi on koostöös pankadega samuti kavas välja töötada lahendused statistikaks vajalike andmete automaatsemaks edastamiseks statistikaametile (p. 307).
Töötajate vabatahtliku ravikindlustuse soodustamine
See punkt eraldi teemana koalitsioonilepingus käsitlemist ei leidnud. Tervishoiu, sh ka eratervishoiu rahastamist puudutavad kaudselt koalitsioonilepingu punktid 377 ja 378, mille kohaselt on kavas läbi viia analüüs tervishoiu rahastamise olukorrast ja jätkusuutlikkuse võimalustest ning koostada ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks ja eri tüüpi kindlustuspakettide loomiseks.
Eesti fintech-strateegia kinnitamine ja elluviimine
See siht ettepanekuna koalitsioonilepingus kahjuks kajastamist ei leidnud. FinanceEstonia hoiab teemat ja finantstehnoloogia sektori arengu soodustamist kui üht Eesti jaoks perspektiivset prioriteeti jätkuvalt oma tegevuse fookuses.
Lõpetuseks avaldan tänu liikmetele, kes andsid oma tagasiside ja panuse FinanceEstonia soovituste koostamisse. Selleks, et saaksime finantssektori esindajana paremini kaitsta liikmete huve, soovime ja soovitame, et liikmed hoiaks jätkuvalt silma peal koalitsioonilepingus antud lubaduste täitmisel. Vajadusel saame valitsuse esindajatega peetavate kohtumiste raames küsida FinanceEstonia nimel ka tagasisidet koalitsioonilepingu täitmise üksikute teemade kohta ning tuletada meelde lepinguga seatud prioriteete ja ühiskonnale ning ettevõtjatele antud lubadusi.
