Märtsi alguses toimus rahandusministeeriumi eestvedamisel traditsiooniks kujunenud rahatarkuse strateegiapäev. Kohtumisel anti ülevaade eestlaste rahatarkuse hetkeseisust ning arutleti huvigruppe kaasavate arutelude ja rühmatööde käigus praktiliste meetmete ja ideede üle, kuidas Eestis rahatarkust edendada. Peamine eesmärk oli vähendada lõhet eestlaste suhteliselt kõrgete rahatarkusealaste teadmiste ja võrdlemisi tagasihoidliku rahakäitumise vahel.
FinanceEstoniat esindas strateegiapäeval kogumispensioni töörühma juht Joel Kukemelk, kelle sõnul oli iga laudkonna ülesandeks leida päeva lõpuks kolm lahendusettepanekut eesmärgi “Kuidas teha Eestist Euroopa kõige rahatargem riik?” saavutamiseks.
“Ambitsioonikas eesmärk vajab ambitsioonikaid lahendusi. Meie laudkonnas jõudsime järeldusele, et praktilises võtmes tähendab rahatarkus eelkõige rumalate finantsotsuste vältimist, laiapõhjalise rahateadliku baashariduse pakkumist ning pikaajalisi investeeringuid soodustavat riiklikku nügimist,” sõnas Kukemelk.
Esiteks aitaks inimestel teadmatult üle jõu laenamist vältida positiivne krediidiregister. Teiseks võiks õpetajate süsteemne täiendkoolitus koos riikliku rahatarkuse kompetentsikeskuse loomise ja rahatarkuse riiklikku õppekavasse lisamisega aidata Eesti haridussüsteemil Euroopas silma paista. See looks noortele tugeva finantsvundamendi, millele oma tulevikku üles ehitada. Kolmandaks aitaks riiklik nügimiskava suunata inimesi investeerima, luues sellega head eeldused Euroopa kõige rahatargema riigi tiitli poole liikumiseks. Ilma investeerimiseta ei kasva ei raha ega rahatarkus.
Kukemelki sõnul on maailmas mitmeid edulugusid, kus riiklikud meeldetuletused ja kerged nügimised on aidanud inimestel investeerimist alustada ning oma investeeringuid ajas kasvatada. “Eestis võiksid sellised meetmed olla näiteks sõnumid oma II pensionisamba maksete suurendamiseks või III pensionisambaga alustamiseks, tööandjapensioni loomine ja inimeste automaatne liitmine sellega, automaatne sissemaksete suurendamine vastavalt palga kasvule, kogumispensionisüsteemist lahkunud inimeste automaatne taasliitmine ning pensionile suunduvate inimeste automaatne suunamine fondi- või kindlustuspensioni lahendusele,” kirjeldas ta.
“Riik on esimesi nügimissamme inimeste investeerima saamiseks juba ka planeerimas – aasta lõpus peaks Sotsiaalministeeriumil valmima pensionikogumise vajalikkust selgitavad lihtsad videoklipid ning pensioniikka jõudmise ajaks pensioni suurust prognoosiv põhjalik pensionikalkulaator.” Kuigi tööandjapension ei ole hetkel riigikaitse fookuse tõttu esiplaanil, pole Eesti pikaajalised sotsiaalkulutuste väljakutsed kuhugi kadunud. “Tööandjapensioni juurutamine oleks Eestis suur samm pikaajalise rahatarkuse edendamisel, sarnaselt kõrge rahatarkuse alase käitumisega lääneriikidega,” lisas Kukemelk.
