Novembris toimus Riias Finance Latvia ja ACAMS Baltic Chapter’i poolt korraldatud praktiline seminar, mis keskendus lokaalsetele ja regionaalsetele tunne oma klienti (KYC) ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise (AML) teenustele, nende erinevatele kontseptsioonidele ja töötavatele lahendustele.
Seminaril osalenud FinanceEstonia liikme Creditinfo tegevjuhi Ege Metsandi sõnul tõdeti kohtumisel, et globaalselt on tehtud väga palju katseid luua üleriigilisi ja regionaalseid KYC ja AML teenuseid, kuid edukaks osutuvad need vaid juhul, kui riik ja erasektor suudavad omavahel piisavalt koostööd teha. „Võtmesõnadeks on suur tahe leida vajalik ühisosa ning jagada vajalikku infot, mis aitaks kogu turul ja regioonil võidelda efektiivselt rahapesu ja terrorismi finantseerimise vastu,“ lisas Metsandi.
Muuhulgas räägiti sellest, millist rolli omab Regtech ja tehnoloogia KYC ja AML programmides ning kuidas aitavad KYC teenused tagada riikide üleselt paremat seadusele vastavust. Rõhutati ka seda, et suuremate turuosaliste panus peaks olema suurem, sest väiksematel puuduvad ressursid detailsel tasemel kõiki riskimeetmeid rakendada.
„Riigi aktiivne roll on edu võti – kui riik omab selget huvi, on tagatud ka vastav seadusloome ning erasektor koondub selle taha. UK Joint Money Laundering Intelligence Taskforce on hea näide, kus erasektori vabatahtlikul eestvedamisel kutsuti ellu riigi ja erasektori koostöö platvorm, et tagada parem koostöö nii AML kuritegude uurimisel, kui ka ajas muutuvate riskimeetmete rakendamisel finantssektoris. Põhjamaades on pangad koondunud, et luua Nordic KYC teenus. Esimesed mõtted ja diskussioonid on käimas ka Baltikumi tasemel,“ kinnitas Metsandi.
Tõstatati ka küsimus sellest, kuidas takistada seda, et riigi infot kasutatakse mittesihipäraselt. Seejuures on näiteks Läti riik seaduse tasemel otsustanud, et usaldusväärsed partnerid on litsentseeritud krediidibürood, kellel on seaduslik õigus vahendada riigi registrite infot õigustatud subjektidele. Seeläbi on tagatud järelevalve andmetele ligipääsetavuse üle ning tagatud ka andmete turvalisus. Arutati ka selle üle, kumb seadus on ülimuslikum, kas KYC või GDPR. Ühtlasi kostus kriitikat riiklike registrite andmete kvaliteedi osas ning masspäringute võimalikkuse osas.
