30. mail toimus rahandusminister Sven Sesteri algatusel ja eestvedamisel ümarlaud, mille keskseks teemaks oli kohustuslike pensionifondide roll eesti majanduses. Laiapõhjalisele ning aktiivsele arutelule rahandusministeeriumis olid kutsutud mitmed turuosalised ja organisatsioonid.
Algselt püstitatud eesmärgiks oli jõuda konkreetsete ettepanekuteni, kuidas riik saaks regulatiivsete või muude sammudega süsteemi paranadada ja toetada. FinanceEstoniat esindasid diskussioonil Anu Müürsepp, Aare Tammemäe, Priit Põldoja, Raino Paron ja Rauno Klettenberg. Teemad, mille üle mõtteid vahetati olid pensionifondide konkurents ja läbipaistvus ning pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majanduses.
FinanceEstonia poolt tehti mitmeid ettepanekud, mille abil süsteemi efektiivsust suurendada. “Näitena saab välja tuua soovituse vähendada oluliselt fondijuhtide kapitalinõuet, mille tulemusena peaks turule tulema loodetavasti uusi pensionifondijuhte. Teiseks ei tohiks pensionifondide praegust tasude süsteemi muuta, kuna väiksemate ja aktiivsemalt juhitud fondide puhul peaksidki tasud olema suuremad, sest aktiivselt juhitud fondid eeldavad rohkem otseinvesteeringuid ning suuremat kompetentsi. Oluline on suunata jõupingutused kapitaliturgude ökosüsteemi loomisele, kus kohalik kapital sooviks ka ilma „administratiivse sunnita“ kohalikesse väärtpaberitesse investeerida”, kirjeldas FinanceEstonia juhatuse esimees Rauno Klettenberg.
Toetamaks erasektori jõupingutusi saaks riik aidata kaasa eri varaklasside tuumiku loomisele, tuues turule investeerimiskõlbulikud instrumendid, kuhu ka pensionifondid saaksid investeerida (riigiettevõtete aktsiad ja -võlakirjad, kasvukapitali fondifondid – BIF, EstFund, riigivõlakirjad, pandivõlakirjade seaduste vastuvõtmine).
“Tunnustatud sai ka rahandusministeeriumi seniseid samme, millega on tagatud vähem regulatiivseid takistusi ja investeerimispiiranguid pensionifondidele, mis raskendaks investeerimist Eestisse. 2015 aasta suvel võeti vastu pensionifondide investeerimispiiranguid leevendav seadus”, lisas Klettenberg.
Diskussiooni tulemusena sündis mitmeid ideid, mis võiksid tulevikus riigi majandusele ja pensionisüsteemile kasulikud olla. FinanceEstonia loodab diskussiooni jätkumisse ning sellesse, et pensionifondide roll kohaliku majanduse toetamisel muutub edaspidi suuremaks.
