FinanceEstonia üldkoosolekul toimus sisukas ja avatud vestlusring rahandusminister Jürgen Ligiga, mida juhtis Kaido Saar. Arutelu keskendus Eesti majanduse ja riigirahanduse hetkeseisule, maksupoliitika arengutele ning finantssektori tulevikule.
Minister Ligi andis kohtumisel signaali, et maksusüsteem tuleb hoida selge ja stabiilsena. Majanduse elavdamise teemal peaks juhtroll jääma ettevõtjatele, turuosalistele ja vabale konkurentsile. Riigi ülesanne on tagada võimalikult lihtne ja mõistlik regulatiivne keskkond ning vältida liigset sekkumist. Ligi viitas ka Euroopa tasandil toimuvale dereguleerimisele, mis tema hinnangul on tõsiseltvõetav ja vajalik ka Eestis.
Oluline aruteluteema oli Eesti maine ja usaldus finantssektoris pärast Danske rahapesu juhtumit. Kuigi tagantjärele oleks kindlasti saanud paremini riskide üle järelevalvet teostada, toonitas Ligi, et riigi ja järelevalveasutuste eesmärk on tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus. Eesti ei tohi tulevikku vaatavalt muutuda hasartmängumaaks ega raha ahvatlemise keskuseks, vaid peab hoidma ausat ja võrdselt toimivat ärikeskkonda.
Finantstehnoloogia arendamise osas oli Ligi pigem ettevaatlik. Tema hinnangul ei tohiks finantssektor areneda kunstlike stiimulite najal ning järelevalve peab jääma tõhusaks. Ta viitas ka Euroopa Liidu määravale rollile regulatsioonide kujundamisel – valdav osa reeglitest tuleb Euroopast ning kohalik järelevalve, sealhulgas Finantsinspektsioon, on keerulises rollis, püüdes tagada samal ajal turu elujõulisuse ja riskide maandamise.
Kapitaliturgude arendamisel rõhutas minister vajadust tugevdada üle-euroopalist kapitali liikumist. Tema hinnangul ei ole mõistlik keskenduda ainult kohalike turgude ehitamisele, vaid pigem tuleks tagada ligipääs rahvusvahelistele turgudele võrdselt kõikjalt Euroopast, sh Eestist.
Pensionisüsteemi teemal jäi kõlama vajadus tugevdada II sammast ning vältida maksuerisusi, mis soosiksid kitsalt tööandjapõhiseid lahendusi. Minister rõhutas, et pensionisüsteemi ülesehitus peaks toetuma laiapõhisele ja õiglaselt maksustatud sissemaksete süsteemile, mitte üksikutele maksusoodustustele.
Kohtumine tõi esile mitmed põhimõttelised seisukohad Eesti rahandus- ja majanduspoliitika suundade kohta. Minister selgitas avatult riigi võimalusi ja piiranguid, tuues esile nii pragmaatilised vajadused kui ka filosoofilised lähtekohad valikute tegemisel. Osalejate jaoks oli tegemist väärtusliku võimalusega peegeldada sektori murekohti ning saada aimu, kuidas kujuneb rahanduspoliitika lähiaastatel.
