Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile krediiditeabe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, et uurida kas ja millisel kujul võiks Eestis luua positiivse krediidiregistri. 

„Kuuleme igapäevaselt olukordadest, kus inimene on oma maksevõimet üle hinnanud, võtnud krediiti erinevatelt pakkujatelt ja lõpuks maksmisega hätta jäänud. Selline asi on võimalik, kuna täna ei ole praktikas teave inimese kõikide finantskohustuste kohta sageli kättesaadav ja nii saavad laenu ka need, kes seda ehk saama ei peaks, või saavad seda liiga suures ulatuses,“ ütlesrahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. 

„Kõigi finantskohustuste hindamine aitaks krediidipakkujatel inimese maksevõimet teadlikumalt hinnata. See omakorda aitaksparendada laenuturu toimimist, sealhulgas vältida ülelaenamist ja sellega seotud tagajärgi,“ lisas ta. Ka täna on krediidipakkujatel kohustus enne laenuotsuse tegemist hinnata inimese võimet krediit tagasi maksta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb analüüsida inimeste krediidivõimelisust ehk hinnata eelkõige inimese sissetulekuid ja olemasolevate finantskohustuste suurust ning teha seejärel kaalutletud krediidiotsus. Hetkel on kättesaadav küll inimese negatiivne krediidiinfo ehk info võlgnevuste kohta, kuid positiivne krediidiinfo ehk finantskohustuste info – krediit, laenud, järelmaksud ja muu selline – mitte.

Täna ei ole krediidipakkujatel kohustust ka sellekohast infot omavahel vahetada. Seetõttu ei pruugi nad saada väljastada laene piisavalt vastutustundlikult, ja see võib omakorda põhjustada nii sotsiaalmajanduslikke probleeme kui ebastabiilsust finantskeskkonnas. Selliste probleemide ennetamiseks on paljudes Euroopa riikides loodud eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või andmevahetusplatvorm, millele laenupakkujad ligi pääsevad.  Selgitamaks välja, millisel kujul võiks Eestis eraisikute kohta finantskohustustega seotud andmeid koguda või vahetada, tellis rahandusministeerium 2018. aastal vastava uuringu. Selle tulemusena on põhimõtteliselt kaks valikut:

1. riiklikult korraldatud süsteem, kus süsteemi haldab mõni riiklik asutus;
2. erasektori korraldatud süsteem, kus aga riik näeb ette nõuded, sealhulgas ka kontrolli vastava(te) korraldaja(te) üle.

 Juhul kui eraisik taotleb laenu või muus vormis krediiti, peab krediidipakkuja loodava süsteemi kaudu kontrollima, kui suured on juba laenutaotleja olemasolevad finantskohustused erinevate krediidipakkujate juures – pankade, mitte-pankadest krediidiandjate, järelmaksu ja liisingfirmade ning hoiu-laenuühistute juures. 

Küsisime Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juristilt Paula Ettilt, millega täpsemalt on tegemist ja millised on järgmised võimalikud sammud.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile krediiditeabe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Mis nüüd edasi ees ootab?

Rahandusministeerium ootab krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas tagasisidet 25. oktoobrini 2020. Seejärel analüüsime põhjalikult erinevate osapoolte seisukohti ja otsustame, millise finantskohustuste andmevahetuse mudeliga on mõistlik edasi minna, ning algab eelnõu koostamise protsess.

Millised on peamised poolt ja vastu argumendid registri loomiseks?

Finantskohustuste andmevahetusmudelitega seotud peamised argumendid on ministeeriumile suuresti teada, kuivõrd teema on olnud juba üsna pikalt arutamisel. Näiteks kaasati erinevaid osapooli juba 2018. aastal, kui viidi läbi füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuringut. Samas oleks poolt ja vastu argumentidest rääkimine hetkel ennatlik, kuna tagasiside andmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Suures plaanis ei ole finantskohustuste andmevahetusmudeli rakendamiseks siiski vastuseisu, pigem on küsimus detailides. Näiteks, kas finantskohustuste andmete vahetamise keskkonda hakkab haldama riik või erasektor. Teine suurem küsimus on, et kas kõnealune keskkond saab olema register või andmevahetusplatvorm või kahe eelneva hübriidvorm. Uuritud on ka andmekaitseliste nüansside kohta. Kindlasti arutatakse eelnõu koostamise käigus põhjalikult läbi ka see, millist infot keskkonnas vahetama hakatakse ja sellega seonduvad andmekaitselised aspektid – nt kellel on õigus andmetele ligi pääseda, kui kaua andmeid säilitatakse jm. Turvalisuse tagamine on kindlasti üks keskse tähtsusega element. Seetõttu on asjaomases väljatöötamiskavatsuses ette nähtud ka mitmed kaitsemehhanismid. Näiteks, kui teenuseosutamise võimalus antakse erasektorile, siis ettevõtja, kes sellist teenust saab pakkuma hakata, peab taotlema esmalt finantsinspektsioonilt tegevusloa, ta peab tegutsema vastavalt krediiditeabe seaduses ettenähtud tegevusnõuetele ja täitma kõiki andmekaitse nõudeid.

Kas vastab tõele, et lisaks eraisikutele on plaan teha register ka juriidilistele isikutele?

Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanekuid, et finantskohustuste andmevahetusmudel võiks hõlmata ka juriidiliste isikute finantskohustuste andmeid. See teema on ka väljatöötamiskavatsuses adresseeritud, et turuosalised saaksid ideele anda oma hinnangu. Midagi otsustatud veel ei ole. Suuresti on idee seotud varajase hoiatamise süsteemi temaatikaga, mis puudutab juriidilisi isikuid ja süsteemi olemasolu korral aitab see tuvastada asjaolusid, mis võivad põhjustada maksejõuetust, ja anda ettevõtjale märku vajadusest viivitamatult tegutseda. Varase hoiatuse võimalustest Eestis on hiljuti valminud ka Maailmapanga analüüs. Sellise hoiatussüsteemi toimimiseks on oluline ka ettevõtjate finantskohustuste info ehk positiivse krediidiinfo olemasolu ning kõnealuste andmete hõlmamine annaks riigile lisandväärtust olles oluline ka varajase hoiatussüsteemi tarbeks.

Millal võiks register valmis saada?

Finantskohustuste andmevahetusmudeliga seotud õigusraamistik võiks valmida 2021. aasta teises pooles. Süsteemi käivitumine ja sellega liidestuste loomine võib võtta aga kauem aega, mistõttu reaalne andmevahetus võiks varasemalt hakata toimima 2022. aastal.

Rahandusministeerium ootab konsultatsioonidokumendis sisalduvatele küsimuste ja valikukohtade osas tagasisidet hiljemalt 2020. aasta 25. oktoobriks. Seejärel otsustakse edasised sammud, sealhulgas ka vastava seaduseelnõu väljatöötamine. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70cd9cf7-b014-40a0-804c-b9dafc4896a8