Tavalisel ettevõtjal ja inimesel ei ole Eestis häid raha paigutamise võimalusi. Raha ja ettevõtted ei saa Eestis kokku, kinnitas president Kersti Kaljulaid Tallinna börsi korraldatud majandusdebatil „Igale inimesele otseosalus Eesti majanduses“. Arutelus osalesid veel Tallinna börsi juht Kaarel Ots ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Lisaks Eesti elanikele investeerimisvõimaluste loomisele ja riigivõlakirjade börsile viimisele räägiti arutelu käigus veel pensioni II samba reformimise mõjust ja Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamisest.
Kaljulaid tõdes arutelu alustuseks, et tavalisest inimesest ja säästjast läheb meie börsil toimuv mööda. Kui vahel harva avanebki võimalus midagi emissioonis märkida, siis selgub, et saad oluliselt vähem kui soovisid. Tema sõnul tuleks tekitada suurtele vaaladele mõeldud börsi ja toimiva crowdfinance maailma vahele kiht, mis pakuks sarnast likviidsust ja sektoriaalset valikut nagu oodatakse börsilt ning mis vastaks seejuures ka Eesti majanduse ja ettevõtluse mahtudele. „Seda rolli täna kahjuks börs ei täida ja ma tahaks, et ta seda teeks,“ kinnitas Kaljulaid.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots tõdes aga, et investeerimisvõimalused on muutunud kättesaadavamaks ning meil on varasemast rohkem variante, mille hulgast valida. „Kui me mõtleme ettevõtete peale, kes on läbi aegade olnud Tallinna börsil, siis need ettevõtted ongi pigem väiksemad. Aga siin ei ole midagi häbeneda, kui me ütleme, et olemegi SME turg,“ selgitas Ots.
Riigiettevõtted börsile ja riigivõlakiri
Lisaks väljendas president arvamust, et Eesti Energia oleks võinud juba ammu olla börsil ning on mõistetamatu, miks sinna minnakse ainult oma roheenergia osaga. „Börsil tekiks automaatselt Eesti Energial ellujäämisinstinkt, mida tal täna tõenäoliselt ei ole. Ja ta tegeleks selle põlevkivienergeetikast ära pöördumisega teisel moel – sotsiaalprobleemid saavad nii kui nii lahendatud, aga täna lahendatakse neid selle ettevõtte kasvu ja muutumise potentsiaali arvelt. See on olnud viga, et oleme väga aeglaselt toonud riigiettevõtteid börsile,“ kinnitas Kaljulaid.
Eraldi teemana keskenduti arutelu käigus sellele, kui atraktiivne võiks Eesti riigivõlakiri olla jaeinvestorile. Börsijuhi kinnitusel oleks riigivõlakiri teadlik samm ning hea praktiline võimalus finantskirjaoskuse arendamiseks. SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul ei oleks riigivõlakiri jaeinvestori jaoks kuigi atraktiivne, sest sellelt makstav intress oleks liiga madal. „Jaeinvestoril oleks väga raske oma ükskõiksust talitseda. 0,2%-0,3% ei ole see intress, mis tõmbaks,“ lausus ta.
Kersti Kaljulaid ütles, et ei ole vastu riigi võlakirjadele, kuid eelistaks, et need oleks konkreetse projekti rahastamiseks, mitte üldised võlakirjad riigi kulude katteks. Seda põhjusel, et projektivõlakirjad kaovad tähtaja möödumisel eelarvest, samas kui tavapärased riigivõlakirjad kipuvad jääma eelarve osaks ja nendega hakatakse pidevalt jooksvaid kulusid finantseerima.
Teise pensionisamba moraalne dilemma
Pensioni teise samba vabaksandmisest kõneledes viitas Kersti Kaljulaid sellele, et kui inimestel võimaldatakse teise sambasse kogunenud raha välja võtta, siis osa neist kulutab selle paratamatult ka ära. Kui nad pensionile lähevad ja nende rahvapension ei võimalda ära elada, siis küsitakse sotsiaalabi ning riigil, mis on osale inimestele teise sambaga liitumise kohustuslikuks teinud ja siis uuesti vabaks muutnud, tuleb otsustada, kuidas käituda. „Mul on tohutu moraalne probleem,“ rõhutas president.
Peeter Koppel lausus, et pensionisüsteemiga on riik juba kahel korral inimesi alt vedanud: kui riigipoolsed sissemaksed finantskriisi ajal katkestati ning nüüd on see jälle plaanis. „Riigipoolne tõuge inimeste distsiplineeritusele penisonivarade säästmiseks võiks eksisteerida,“ lisas Koppel.
Vaata arutelu järele: https://www.youtube.com/watch?v=Ur798zchzCI
