Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), milles tehakse ettepanekuid reklaaminõuete kaasajastamiseks, praktikas ilmnenud kitsaskohtade lahendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks, et kaitsta paremini tarbijate õigusi.
Praegu kehtiv reklaamiseadus on 15 aastat vana ja vajab kaasajastamist, sest aja jooksul on muutunud turuolukord ja infokanalid ning osad piirangud ei täida enam oma eesmärki. Muutunud on ka finantssektorit puudutavad regulatsioonid nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil.
FinanceEstonia liikmete ootus uuele reklaamiseadusele on lihtne – turuosaliste üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning topeltregulatsioon ei ole vajalik. FinanceEstonia juhatuse liikme Piret Pauluse sõnul ei ole sektoris tänaseks reguleerimata turuosalisi ning finantssektori regulatsioon, vastutustundliku laenamise põhimõtted ja nende rakendamine tagavad tarbijatele vajaliku sisulise kaitse. Viimase olulise tüki asetab oma kohale positiivse krediidiregistri loomine.
Pauluse sõnul kehtivad reguleeritud krediidiasutustele, krediidiandjatele ja -vahendajatele ning sellest aastast ka inkasso ettevõtetele sektoriülesed regulatsioonid ning need toimivad väga hästi. Samuti on finantsteenuste lepingute sõlmimisele kehtestatud karmid nõuded, nagu näiteks krediidikulu piirmäärad ning kohustusliku lepingueelse teabe lisamine pakkumistele.
“Ühtlasi toimub kõigi nende nõuete täitmise üle tõhusalt ja laiapõhjaliselt Finantsinspektsiooni järelevalve. Kui reklaamiseadusest tulenevate piirangute eesmärk on olnud ülelaenamise vältimine või hirm ülelaenamise ees, siis selles osas oleks tõhusamaks tööriistaks positiivse krediidiregistri loomine ja kasutusele võtmine. Selle lahenduse taga seisab kogu finantssektor,” ütleb Paulus.
Koostöös turuosalistega on FinanceEstonia koondanud ja teinud rida ettepanekuid, kuidas finantsteenuste reklaami nõudeid kaasajastada. “Kuna turuosalised järgivad regulatsioone, siis piisab ka finantsteenuste puhul reklaamile kehtestatud üldnõuetest,” kinnitab Paulus. Ka teiste riikide kogemus näitab, et reklaami keelamine ei anna tulemust. “Keelata kogu tarbijakrediidi reklaam põhjendusega, et see aitab vältida ülelaenamist, on naiivne. Näiteks Lätis keelustati aastaid tagasi laenutoodete reklaam, mis nõrgemate ühiskonnagruppide kaitse asemel tõi kaasa turu polariseerumise ning konkurentsi ja innovatsiooni vähenemise. Täna on jõutud Lätis taas piirangute leevendamiseni,” lisas Paulus.
Mõistagi tähendaks finantsteenuste reklaami piirangute leevendamine ka edaspidi, et avaldatav teave peab olema vastutustundlik ega tohi üles kutsuda läbimõtlematule ja kergekäelisele krediidi tarbimisele. Toote olemusest ning põhitingimustest teavitamine aitab teha teadlikke ning erinevate pakkumiste võrdlustel põhinevaid ostuotsuseid, elavdab konkurentsi ning võimaldab tarbijatel saada parimaid pakkumisi.
Laiemalt tekitab reklaamiseaduse VTK praeguse sõnastuse juures aga küsimusi mõiste selgus – nimelt on sätestatud soov keelata kiirlaenude reklaamid. Tarbijakrediit on Euroopa direktiivi järgi defineeritud väga laias spektris ning kiirlaenu termin on tänases finatseerimistoodete kontektis jäänud aastatetagusesse minevikku. Seega tarbijakrediidi võrdsustamine kiirlaenuga oleks väga meelevaldne.
Reklaamiseaduse VTK-ga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis, oma tagasiside ettepanekutele esitas ka FinanceEstonia.
Foto: Edmond Mäll
