Kui inimene, kes pole mitte kunagi investeerimisega tegelenud, väidab, et just seda hakkab ta oma teise pensionisamba rahaga iseseisvalt tegema, sarnaneb see väide lootusrikka plaaniga uuest aastast trenni minna ja rohkem raamatuid lugeda, ütleb Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Viimasel ajal ilmub teise pensionisamba saatust ennustatavaid uuringuid väga palju. Ent Reinsoni kinnitusel on uuringute puhul lisaks esinduslikule valimile olulised ka õige sõnastusega küsimused ja küsimuse ajastus. „Kui küsime inimestelt otse, mida ta kavatseb aasta pärast teha, on tulemuste tõlgendamiseks vaja väga head konteksti tunnetust ja inimloomuse mõistmist. Muuhulgas tuleb arvestada sellega, et inimesed on tuleviku osas tihti pisut liiga optimistlikud,“ kinnitab ta.
Kui paljud inimesed lõpuks teise samba raha välja võtavad, sõltub muuhulgas ka sellest, kui lihtsaks või keeruliseks kogu see protsess kujundatakse. Näiteks, kas avalduse tegemiseks peab vaeva nägema või on raha vaid hiirekliki kaugusel. Lisaks on võimalik 20% tulumaksu raamistada tavapärase tööjõumaksu või „trahvina“.
„Tarbijakäitumises on levinud, et allahindlusprotsent on otsuse juures tihti määravam kui kauba lõpphind. 100-eurosed teksapüksid tunduvad ehk liiga kallid, kuid kui need on 200 euro pealt poole võrra alla hinnatud, muutuvad need samad püksid kohe ahvatlevamaks,“ näitlikustab Reinson. Ka teise pensionisamba debatis on fookus läinud protsendile – kui tootlus on liiga madal, tundub säästmine ebamõistlik. „Selles on loomulikult oma majandusloogika, kuid keskendudes intressimääradele, on lihtne unustada, et säästmine ja raha tuleviku tarbeks hoidmine on juba väärtus omaette. Just nagu talvekartulite varumine, kui kasutada Ardo Hanssoni hiljutist metafoori,“ lisas ta.
Reformi planeerijad rõhutavad ühtlasi, et muudatused annavad inimestele rohkem vabandust. Paratamatult annab see ka kõikidele huvitatud osapooltele vabaduse inimesi nö müksata. Käitumisteaduste eksperdi kinnitusel on valitsus küll otsustanud, aga inimesed veel mitte ning neid hakatakse nüüd terve selle aasta jooksul igast suunast mõjutama.
„Tõenäoliselt ilmuvad uued finantsinstrumendid teise samba alt vabaneva raha kasutamiseks; uued pealkirjad kuulutamas populaarseid valikuid; uued reklaamid, mis inspireerivad koheselt tarbima; arvamusliidrite sõnavõtud ja palju muud. Vabadusega võiks kaasneda ka vastutus, aga keeruline on ette näha, kuidas see vastutuse jagamine 30 aasta pärast välja näeb,“ summeeris Reinson.
