12. märtsil toimus pensionitarkusele suunatud konverents “Pensionipäev”, mis aitas lahti mõtestada pikaajalise kogumise ja investeerimise vajalikkust ja võimalusi – ehk kuidas leida tee tarkade valikuteni. Pensionipäeva otseülekande salvestust saab järele vaadata siit.
Üheks oodatud hetkeks konverentsil kujunes fondivalitsejate esindajate arutelu “Kumb strateegia viib sihile – aktiivne või passiivne fond?”, kus kõlama jäi, et vastus ei ole must-valge. Erinevatel strateegiatel on oma koht ning otsus peaks lähtuma inimese riskitaluvusest, investeerimishorisondist ja valmisolekust fondidega ise süvitsi tegeleda.
Arutelus toodi esile, et pikaajalise kogumise suurim risk ei ole mitte turu kõikumine, vaid hoopis see, kui kogumismaht jääb liiga väikeseks. Just seetõttu on oluline, et investeeringud teeniks võimalikult suurt tootlust – sageli tähendab see suure aktsiaosakaaluga ja madalate tasudega fondide eelistamist. Samas on investorite ootused ja vajadused erinevad – osad hindavad stabiilsust ja tuttavaid turge, teised soovivad suunata investeeringuid konkreetsetesse piirkondadesse või kasvutrendidesse, nagu näiteks küberturvalisus või kohalikud ettevõtted. Passiivne fond järgib üldjuhul globaalseid turuindekseid, mis ei pruugi alati selliseid valikuid pakkuda.
Arutelus märgiti, et aktiivne juhtimine ei võrdu ainult aktsiate valikuga, vaid võib hõlmata ka mitmekesiseid portfelle erinevate varaklassidega – alates kinnisvarast kuni võlakirjadeni. Aktiivselt juhitud fondid võivad pakkuda suuremat hajutatust ja teistsugust riskiprofiili, samas kui passiivsete fondide eelis on lihtsus, läbipaistvus ja madalad kulud.
Ühiselt tõdeti, et mõlemal strateegial on oma roll ning neid saab edukalt ka kombineerida. Nooremas eas võiks investeerimisstrateegia olla riskialtim ja suurema aktsiaosakaaluga, pensionieale lähenedes tasub kaaluda portfelli hajutamist ja riski vähendamist. Viimaste aastate arengud, nagu paindlikumad väljamaksevõimalused ja eakohased elutsükli fondid, on teinud valikute tegemise lihtsamaks.
Lõplik otsus sõltub sellest, milline on inimese teadlikkus ja valmisolek investeeringutega ise tegeleda. Kui huvi või aega süvitsi minna napib, võib sobivaimaks valikuks osutuda fond, mis kohandub automaatselt vanuse ja investeerimishorisondi järgi. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, kus kõige olulisem on järjepidevus ja enda vajadustest lähtuv teadlik valik.
Fondivalitsejad olid sama meelt selles, et kui elu jooksul pikalt pensionit koguda, siis ei tasuks seda kõike pensioniea saabudes korraga, vaid sihtotstarbeliselt aja jooksul osadena välja võtta. Statistikaameti arvutatud oodatava eluea jooksul osadena tehtavad väljamaksed ehk nn oodatava eluea pikkune fondipension on Eestis maksuvaba ning kuna pensionil ollakse pikka aega, saab kogutud summa ka pensionieas fondis edasi kasvada.
Arutelus osalesid Age Petter (Swedbank Investeerimisfondid), Gert Vilms (SEB Varahaldus), Tõnu Pekk (Tuleva Fondid), Vahur Madisson (Luminor Pensions Estonia) ja Vahur Vallistu (LHV Varahaldus).
