Avaliku- ja erasektori koostööprojektides (PPP) on üle kahekümne aasta taas võimalust nägema hakatud, kirjutab FinanceEstonia juhatuse liige ja BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks. Tema sõnul on suure mõjuga projektide PPP kaudu elluviimisest saadav paindlikkus oluline osa riigi finantsjulgeolekust.
“Näiteks Tapale plaaniti veel hiljuti selle mudeliga rajada spordikeskust. Tõsi, ehitushindade tormilise kasvu ajal see projekt peatati. Ent lisaks Tapale on PPP-de elluviimisest olnud juttu ka teistes omavalitsustes, näiteks tänavavalgustuse projektide loomisel,“ tõdeb Saks.
Tänavavalgustuse energiasäästlikule LED-tehnoloogiale üleviimine on üks lihtsamaid valdkondi, kus PPP-st kasu saada. Kuna tänavavalgustus igal öösel põleb, siis on sääst seda suurem, mida varem õnnestub vanad suure energiakuluga valgustid uute säästlike alternatiivide vastu vahetada. Kõige kiirem variant selleks ongi erasektoriga koostöös PPP.
PPP-s näevad võimalust ka poliitikud: avaliku- ja erasektori koostöö elavdamine on eesmärgina jõudnud ka mitme erakonna valimisprogrammi.
Miks on PPP-projekte seni Eestis tehtud ainult näpuotsaga?
Võrreldes vana Euroopa, aga ka teiste Balti riikidega, on meil Saksa hinnangul täna siiski veel vähe PPP-sid. Näiteid nii spordi, kultuuri kui ka haridusrajatiste ehitamisest on, aga arenguruumi jagub küllaga. BaltCapi portfellis on nii Leedust kui ka Poolast mitmeid edukaid näiteid: spordihoonete renoveerimisest moodsate haridushoonete ehitamiseni.
“Sageli on toodud argumendiks, et omavalitsusel või riigil on laenu võttes intress odavam, kui PPP. See argument on üksnes pooltõde, sest võrreldakse võrreldamatut. PPP puhul on teostus erasektori õlgadel ning asi saab tehtud. Isegi kui intress on veidi odavam, siis on avaliku ruumi kvaliteeti tõstva projekti puhul üldjuhul kõige kallim, kui selle valmimine aastaid edasi lükkub. Lisaks tõusevad ehitushinnad üldjuhul ajas ning hiljem ehitamine on alati kallim,“ selgitab Saks.
Teine põhjus on tema sõnul 20 aastat tagasi tehtud Tallinna koolide projektid. “Küllap see nii on, et need lepingud oleksid võinud paremad olla. Samas jäetakse mainimata, et koolid said muude alternatiividega võrreldes varem korda ning 20 aastat on lapsed korralikes koolihoonetes õppida saanud. Selle kaudu tuleb kulutatud summa ju ühiskonda tagasi,“ lisab ta.
PPP annab riigile ja omavalitsusele täiendava muskli
Riigi seisukohast on FinanceEstonia juhatuse liikme sõnul kõige targem PPP-na lahendada projektid, millel on suur sotsiaalne mõju ning mis tuleb kiiresti ära teha, kuna edasilükkamine on ühiskonnale kõige kallim. Need on projektid, mille kiirest elluviimisest on ühiskonnale suur kasu ja ka majandusele elavdav mõju.
“Näiteks neljarealiste Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede väljaehitamine elavdab majandust märkimisväärselt. Säästetakse inimeste aega, aga ka tervist ja elusid. Samuti kaasneb regionaalarengu raha, kuna inimestel ja ettevõtetel on hõlpsam Tallinnast kaugemal toimetada,“ näitlikustab ta.
Tänane teedeehituse seis on Saksa sõnul vastupidiselt soovitud pildiga pigem kurb. “Kord ehitab riik ise, siis ei ehita, siis teeb PPP, siis teeb ikka jälle ise ja siis ei tee jälle üldse mitte. Eesti on liiga väike, et mitte koostööd teha. Nii riik kui ka ettevõtjad peavad koos, mitte teineteise vastu töötama. Isegi kõige parema tahtmise korral ei suuda üks minister, ministeerium või erakond ise midagi pikaajaliselt ära teha, valimised tulevad ja ministrid lähevad, probleemid jäävad igaveseks.”
Sama lugu on Saksa sõnul näiteks Linnahalliga. EAS-i tellimusel ning EY ekspertide koostatud analüüsid näitavad, et Linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks renoveerides ning kasutusele võttes tuleb raha läbi Tallinna majandust elavdava mõju tagasi.
Igal juhul annab PPP Saksa hinnangul riigile täiendava muskli suure mõjuga projekte ellu viia ning sellest saadav paindlikkus on kindlasti osa finantsjulgeolekust.
Intervjuu põhjal kirjutas kokku Martin Rits
