Peaminister finantssektorile: Eesti suudab end kaitsta ja on usaldusväärne investeerimiskoht

Peaminister Kristen Michal rõhutas FinanceEstonia liikmetega kohtudes, et valitsuse peamised prioriteedid on Eesti julgeoleku tagamine ja majanduse elavdamine. Üllatuste vältimine ja maksurahu säilitamine on olulised nii majanduse kasvuks kui ka üldise kindlustunde loomiseks.

Julgeolek kui majanduse alustala

Peaminister kinnitas, et Eesti panustab oma kaitsevõimesse rekordiliselt. Kui 2022. aastal moodustasid kaitsekulutused 2,16% SKP-st, siis sel aastal on need kasvanud 3,4%-ni – see tähendab 550 miljoni euro suurust hüpet. “Kehtestatud tähtajaline julgeolekumaks katab vajaliku laskemoona ostmise ning riigi kaitsevõime tugevdamise,” märkis Michal. Ühtlasi plaanib Eesti teha NATO liitlastele ettepaneku tõsta kohustuslike kaitsekulutuste miinimumnõuet 2%-lt vähemalt 2,5%-ni SKP-st.

Täiendavalt on Eesti loomas 100 miljoni euro suurust kaitsetööstusfondi, et arendada uue põlvkonna kaitsetööstust ning suurendada selle panust SKP-sse kahe kuni kolme miljardi euroni 2030. aastaks. Peaminister rõhutas, et Eesti kaitsetööstuse kasv on oluline osa tööstuse arenguplaanidest. “Hetkel on käsil suurim tööstuse kasvuplaan läbi ajaloo,” kinnitas Michal.

Maksurahu ja riigieelarve tasakaal

Valitsus ei plaani kehtestada ühtegi uut maksu 2027. aastani. “Maksurahu kehtib, sest kindlustundeks on oluline vältida üllatusi,” rõhutas Michal. Samuti on oluline riigieelarves püsikulude vähendamine. “Ehkki ka see ei vii 2028. aastaks eelarvet tasakaalu, vaid hoiab meid kõigest -3% defitsiidi eelarvereegli sees,” lisas peaminister.

Michal nentis sõnavõtus finantssektori esindajatele, et varasematel hea majanduskasvu aastatel jäid vajalikud reservid kogumata, mis on muutnud tänased väljakutsed veelgi suuremaks. “See on nagu inimese elus – sageli avastatakse, et kui oleks kümme aastat tagasi säästma hakanud, oleks täna olukord lihtsam. Riigi puhul toimus murrang 2017. aastal, mil toonane valitsus lõdvendas eelarvereegleid,” tõi ta näite.

Oskustööjõud ja investeerimiskliima parandamine

Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks panustatakse eelkõige kohaliku tööjõu oskuste arendamisse ja välistööjõu sihipärasesse kaasamisse. “Eelistame esmajoones panustada meie oma inimeste lisandväärtuse kasvu, kuid teatud valdkondades vajame ka oskustööjõudu väljastpoolt,” sõnas Michal.

Seadusandlikud muudatused, nagu riigihangete seaduse uuendamine ja keskkonnalubade menetlemise kiirendamine, on samuti fookuses. Lisaks keskendub valitsus Euroopa Liidu rahade tõhusamale kasutamisele, investeeringute Eestisse meelitamisele ja puhtamale energeetikale, et panustada konkurentsivõime kasvu.

Pensionisüsteemi ja finantssektori tulevik

FinanceEstonia liikmete küsimustele vastates nõustus Michal vajadusega muuta tööandjapension atraktiivsemaks. Samuti pidas peaminister oluliseks vältida varasema pensionireformi negatiivsete mõjude kordamist. “Pensionisüsteemist tuleviku jaoks kogutava raha laiali jagamist on varem proovitud. Kahjuks nägime, et pensioniks mõeldud pikaajaline raha läks suurel hulgal poodi uue tehnika või reisi ostmiseks, kuid tulevikus tullakse ikka küsima riigi käest, miks on pension väiksem kui naabril,” tõdes peaminister.

Finantssektori tugevdamiseks tehti liikmete poolt peaministrile ettepanek luua riiklik fintech strateegia, et kindlustada Eesti positsioon globaalse digimajanduse keskusena. Peaminister tunnustas sektorit initsiatiivi eest ning kutsus ka tulevikus aktiivselt panustama ideedega majanduskeskkonna arendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks.

Eesti sõnum maailmale

“Eesti on usaldusväärne koht nii elamiseks kui ka investeerimiseks, sest suudame tagada oma julgeoleku ja oleme kaitseinvesteeringutes NATO-s teisel kohal Poola järel ja USA ees,” rõhutas Michal. See sõnum on majanduskasvu alus ning oluline nii inimestele Eestis kui ka liitlastele maailmas.

Eesti jätkab peaministri sõnul innovatsiooni ja kõrgema lisandväärtuse toetamist. “Kui riik on kindlalt kaitstud ja pakub kindlustunnet oma inimestele, siis on see usaldusväärne koht, kus ennast teostada,” tõdes ta. Peaministri sõnul jätkub investeeringute meelitamisel ja ärikeskkonna arendamisel töö ka kiire ja selge asjaajamise suurendamise ning bürokraatia vähendamisega.