Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustaks ettevõtteid maksma tagatisraha kontsernisisestelt laenudelt, mida võidakse kasutada kasumi varjatud väljaviimiseks; samuti vähendaks eelnõu regulaarsete dividendide tulumaksumäära.
FinanceEstonia liikme advokaadibüroo Derling vandeadvokaatide Hannes Vallikivi ja Andres Siiguri sõnul võib tulumaksuseaduse muutmine praegusel kujul tähendada seda, et Eestis asuva kontserni varasid enam sisuliselt tagatisena kasutada ei saa.
Muudatuse eesmärk on mõistetav – tahetakse piirata ajatatud tulumaksusüsteemi kurjasti kasutamist ja maksustada varjatult, laenuna vormistatud kasumi maksmist. Arusaamatul põhjusel ja hooletu kergusega on aga laenuga võrdsustatud ema- ja sõsarettevõtja “laenu tagamine ja muu majanduslikult samaväärne tehing“.
Vandeadvokaatide hinnangul on tagatise käsitlemine laenuna vale, eriti kui tagatis antakse finantseerimisasutusele ja tagatise eesmärk pole kasumit varjatult välja viia. Muudatusel on selles osas hoomamatu mõju Eestisse tehtavatele investeeringutele.
FinanceEstonia liikme advokaadibüroo COBALT partneri Egon Taluri sõnul ei kaalu eelnõus kajastatud muudatuste jõustumisega planeeritav kasu maksutulude suurenemise näol samuti üles uute põhimõtete seadusena vastuvõtmisele järgnevat ebaselgust maksusüsteemis, vaieldamatult kaasnevat olulist halduskulu suurenemist maksuarvestuse pidamisel ja sellega kaasnevat ebasoodsat mõju Eesti maksusüsteemile ja seega ka majanduse arengule tervikuna.
“Meie hinnangul tuleks selliste olulise mõjuga muudatuste väljatöötamisel ja tutvustamisel ning vastuvõtmisel vastata olulisele küsimusele – kas iga uus põhimõte maksustamisel aitab kasvõi kaudselt kaasa Eesti positsiooni paranemisele rahvusvahelises maksukonkurentsis või toob muul viisil Eesti majandusele otsest kasu. Meie hinnangul ei too, kindlasti toovad need muudatused kaasa pigem kahju,” ütles Talur.
Laenude maksustamise osas juhindutakse ekspertide sõnul hetkel ideest, et teatud tingimustel peetakse või loetakse laenu andmist varjatud kasumijaotuseks ja maksustatakse selliselt. Vahendid, mis maksuhaldurile on juba olemasolevate õigusnormidega antud, on seejuures väga võimsad, lubades õige rakendamise korral kohaldada tulumaksu just täpselt nendes olukordades, mille jaoks praegune seaduseelnõu justkui välja töötatakse.
“Maksuhaldurile juba antud vahendeid kasutades on võimalik tulumaksukohustus panna neile üksikutele ettevõtjale, kes maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil on teinud kasumijaotust varjava tehingu. Kõnealune eelnõu seevastu maksustab kõiki ettevõtjaid sarnaselt nendele üksikutele, kes sellist ebakohast õiguste kujunduse võimalust enda huvides ja riigi fiskaalhuvide vastu ära kasutavad,” edastas Talur advokaadibüroo COBALT seisukoha. Samal ajal jätab regulatsioon tema sõnul siiski põhimõtteliselt võimaluse nendele, kes tänast olukorda enda huvides ära kasutavad, selle kuritarvitusi välistava sätte kohaldamisest kunstlikult hoiduda. “Ehk eelnõu ei täida seda eesmärki, mida ta seletuskirja kohaselt peaks täitma,” lisas ta.
