Finantsinspektsiooni (FI) nõukogu kuulutas suve alguses välja avaliku konkursi asutuse juhatuse esimehe ametikohale. Praeguse juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ametiaeg lõpeb 2026. aasta 15. jaanuaril.
FinanceEstonia juhatuse liikmete arvamuse kohaselt on FI juhi roll Eesti finantssektori arengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Ootus on, et uus juhtkond looks avatud koostöövormid turuosalistega, toetaks innovatsiooni ning tagaks samas selge ja prognoositava järelevalvepraktika. Selline lähenemine aitaks ühtaegu tugevdada usaldust, soodustada reeglite paremat järgimist ja hoida Eesti finantssektorit atraktiivse ning vastutustundliku tegutsemiskeskkonnana.
Peamised prioriteedid ja väljakutsed, millega uus Finantsinspektsiooni juht peaks lähiaastatel tegelema, et Eesti finantssektor oleks tugev ja konkurentsivõimeline.
Eesti finantssektori tugevuse ja konkurentsivõime tagamisel on oluliseks prioriteediks avatud ja tihe suhtlus Finantsinspektsiooni ning turuosaliste vahel, sh FinanceEstonia kui sektori katusorganisatsiooniga. Regulaarne dialoog aitab jooksvalt arutada nii järelevalve kui ka turuosaliste murekohti, selgitada ootusi ning tagada parem arusaam reeglite tõlgendamisest ja rakendamisest. Läbipaistev ja konstruktiivne koostöö loob eeldused tõhusaks reeglite järgimiseks.
Samuti on oluline, et järelevalvepraktikas rakendataks proportsionaalsuse põhimõtet – vältides olukordi, kus väikeste turuosaliste puhul võivad menetlused kujuneda ülemäära pikaks või koormavaks, võrreldes saavutatud tulemusega. Samal ajal ootab sektor uuelt juhilt värsket mõtteviisi ja selget tulevikuvisiooni, mis looks tasakaalu stabiilsuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime vahel.
Oluliseks prioriteediks on ka efektiivsus ja halduskoormuse vähendamine. Vajalik on vaadata üle kogu finantssektorilt kogutav andmestik – mida küsitakse, miks ja kui sageli. Tuleks hinnata, kas samu andmeid küsitakse mitmest osakonnast eraldi ja kas see on vältimatu. Eesmärk peaks olema järelevalve tõhusamaks ja vähem koormavaks muutmine nii turuosalistele kui ka FI-le endale.
Vajalikuks suunaks võiks olla ka regulatsioonide mõistlik leevendamine. Eesti finantssektor on tugevalt reguleeritud, mistõttu tasub otsida kohti, kus reegleid saab lihtsustada ilma turu stabiilsust kahjustamata. See eeldab avatud dialoogi sektoriga, õppimist turuosaliste kogemustest ja praktikatest ning kultuuri, kus otsitakse lahendusi („kuidas saab?“), mitte põhjuseid, miks midagi ei saa teha. Samuti võiks FI pakkuda turuosalistele tagasisidet, kogutud statistika jagamist ja kogemuste koondamist.
Lisaks tuleks kokku leppida poliitikakujundajatega, milline võiks olla valdkonna strateegia – keda me finantsteenuste ettevõtetest välistame ja keda ootame. Samuti oleks oluline jõuda erasektoriga kokkuleppeni konkreetsetes tegevustes ja sõnumites, mida ühiselt Euroopas või mujal ringi käies edastada. Kunagi plaanitud, kuid toppama jäänud fintech-strateegia võiks siin olla heaks näiteks, mille elluviimine annaks sektorile vajaliku selguse ja suuna.
Kuidas tasakaalustada järelevalve rangust ja finantssektori innovatsiooni ning arengut toetavat lähenemist?
Finantsinspektsiooni roll on hoida finantssektor stabiilne ja läbipaistev, kuid samal ajal ka toetada sektori innovatsiooni ja arengut. Et tasakaalu luua, peab uus juht olema sektoris nii hästi „kodus“, et tal oleks julgust ja visiooni toetada innovatsiooni, sektori arengut ja Eesti kui finantskeskuse mainet. Samuti peab tal olema tiim, kes on võimeline arendustegevust ellu viima.
Lisaks võiks FI võtta aktiivsema rolli innovatsiooni toetajana. See tähendab, et töötajatele seatakse eesmärke, mis on seotud uuenduslike lahenduste leidmise ja sektori konkurentsivõime edendamisega. Oluline on ka süveneda, mis takistab sektori kasvu, ning aidata leida tasakaalustatud ja praktilisi lahendusi. Siin võiks eeskujuks olla kultuur, kus FI mitte ainult ei hinda ideid neutraalselt, vaid julgustab neid varakult testima ning toetab uute lahenduste rakendamist.
Oluline oleks luua võimalusi, kus uusi ideid ja lahendusi saab varases etapis arutada ja testida – olgu selleks spetsiaalsed “liivakastid” või regulaarne dialoog FI meeskonnaga. Selline lähenemine aitaks turuosalistel varakult hinnata, kuidas innovatiivsed lahendused sobituvad kehtiva õigusraamistikuga, ning võiks kujuneda Eesti kui tehnoloogiariigi üheks tugevuseks.
Samuti on tähtis, et FI pakuks selgeid juhiseid ja prognoositavust, näiteks siduvate eelotsuste vormis, sarnaselt sellele, kuidas Maksu- ja Tolliamet on praktikas toiminud. See annaks kindlust turule sisenejatele ja aitaks vältida tarbetuid riske. Ühtlasi tuleks tagada, et Eesti regulatsioon ei muutuks põhjendamatult rangemaks kui Euroopa Liidu raamistik ette näeb ja meie piirkonna riigid rakendavad.
Lisaks peaks FI defineerima turuosalisi kui kliente – mõistma, mida nad soovivad ja vajavad ning kuidas nende elu lihtsamaks teha. See tähendab paremat nõu andmist, protsesside lihtsustamist ja sujuvamat suhtlust. Samas tuleb säilitada ka kontrollija ja järelevaataja roll. Maksuamet on suutnud selle tasakaalu luua, sama ootust võiks kanda ka Finantsinspektsioon.
Eesti finantssektori konkurentsivõime ja rahvusvaheline positsioon peaks samuti olema strateegiline siht. FI roll võiks olla soodsa keskkonna loomine uutele turuosalistele ja välisinvestoritele ning Eesti positsioneerimine Põhja- ja Baltimaade finantskeskusena. Küsimus on, kuidas Eesti saaks konkureerida näiteks Luksemburgi või Iirimaaga – tuues siia kõrgema lisandväärtusega töökohti ja kasvatades majanduse rahvusvahelist kaalu.
Millised väärtused, juhtimisstiil või põhimõtted aitavad tagada avatud ja usaldusväärne koostöö turuosalistega?
Oluline on, et Finantsinspektsiooni uus juhtkond looks koostööle avatud ja usaldusväärse pinnase. See eeldab nii kõrget professionaalsust ja põhjalikke teadmisi finantssektori toimimisest kui ka Eesti ja Euroopa Liidu õigusraamistiku head tundmist. Tähtis on valmisolek ja oskus suhelda avameelselt turuosalistega, et paremini mõista sektori arenguid, innovatsiooni ja piiranguid, millega ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad.
Samuti on oluline pakkuda turuosalistele võimalust küsida selgitusi uute ja kehtivate õigusaktide tõlgendamise ja rakendamise kohta ning tagada läbipaistvus järelevalvepraktikas. Uus juht peaks olema avatud ja suhtlusele orienteeritud, pädev ja kaasav, turuosalistega arvestav, läbipaistev ning konsultatsioonidele orienteeritud. Selline lähenemine aitab tõsta sektori õiguskuulekuse taset, soodustab vastastikust usaldust ja toetab Eesti finantssektori huvide kaitsmist.
