Eesti elanikest enam kui pooled tõdevad, et koolis rahaasjade planeerimisest ei räägitud, ning kõigest veerand tunnistab, et seda mingil määral tehti. Nii kirjutatakse rahandusministeeriumi suvel avaldatud uuringus, mis kinnitab, et rahatarkusega on olukord Eestis endiselt täbar.

Sama järelduseni jõuti ka kevadel toimunud FinanceEstonia finantsjulgeoleku foorumil, mille üks esineja, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur viskas arutelu käigus kinda finantssektorile, et see koolidele appi tuleks. Tema sõnum oli, et rahatarkuse edendamisel algab kõik koolidirektoritest, kellel on väga suur otsustusvabadus. Kuid direktorgi vajab finantssektori abi.

FinanceEstonia arutelu juhtinud Reimo Hammerberg nõustus Aguriga ja just tema tagaski selle, et arutelul kõlanud mõttest sündis Ida-Viru koolide praktiline rahatarkuse kursus. “Mind kõnetas äratundmine, et meil on võimalik päriselt midagi ära teha. Samas arutelus osalenud Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri näol sain väga hea kaasamõtleja, kes oli samuti valmis aitama,” ütleb Hammerberg.

Headest loengutest ei piisa

Varakevadel toimus kohtumine Ida-Virumaal tegutseva haridusplatvormi Hariduskopter esindajaga. Kui esimeste kontaktide järel olid Hammerbergi sõnul mõtted väga suurejoonelised, siis üsna kiiresti saabus mõistmine, et see kõik oleks ressurssi raiskav tegevus.

“Lähenesime asjale nagu start up’ile – sul on uus mõte ja võimalikult kiiresti on vaja näha, kas see töötab. Esimese asjana testid sihtgrupi peal, kas probleem eksisteerib ka nende arvates. Mina tean, et see eksisteerib, aga kui koolijuhid probleemi ei näe, siis ei saa neid ka aidata,” tõdeb Hammerberg. Töö jätkus seega Ida-Viru koolijuhtide ustele koputades. Ida-Virumaal just seepärast, et seal on uuringutele toetudes probleem kõige suurem, rõhutab Hammerberg.

Peetud jutuajamiste pinnalt hakkasid teemad korduma ning koorusid välja vajadused. Näiteks sai selgeks, et õpetajad pole kompetentsed rahatarkuse teemaga tegelema ega tunne end sel teemal ka enesekindlalt. Samuti sai selgeks, et materjalidega on seis päris hea, neid on palju ja need on kvaliteetsed.

“Koolid tahtsid, et annaksime neile õpetajaid ja eksperte, kes käiks ja räägiks. Seda võiks teha ja ka tehakse, aga pikas plaanis ei ole see jätkusuutlik. Seepärast otsustasime, et ei lähe lihtsalt häid loenguid andma. Kui õpilased tõuseks pärast kursust püsti ja aplodeeriks, kuid õpetajad ei suudaks seda tööd jätkata, siis oleksime ebaõnnestunud,” tõdeb Hammerberg.

Koolidele seatakse kaks tingimust

Seega sai peamiseks eesmärgiks õpetajate võimestamine. “Tuleb jätta endast maha organisatsioon, mis viib rahatarkuse programmi iseseisvalt edasi. Eesmärk on, et igas koolis tekiks teema eestvedaja, keda saaksime pärast intensiivse perioodi lõppu edasi toetada. Eesmärk on õpetajaid arendada,” ütleb projektijuht Hammerberg.

Koolile esitatakse ainult kaks tingimust. Esiteks peab olema inimene, kes tahab teemat vedada ja keda FinanceEstonia toetab. Seejuures ei oota keegi temalt varasemat rahatarkuse ega majanduse kogemust. Piisab entusiasmist ja soovist teemaga tegelda. Teiseks peab kursusel olema kooli juhtkonna toetus. Kui üks kahest elemendist puudub, siis Hammerbergi sõnul asi lendu ei lähe.

Praeguseks on rahatarkuse õpe käivitunud kahes Ida-Viru koolis: Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Sinimäe Põhikoolis ning õige pea liitub ka kolmas, Kohtla-Järve Järve Põhikool.

Kohtla-Järve Gümnaasiumis on kaasatud 10. ning Sinimäel 8. ja 9. klass. Mõlemas koolis on olemas teemast huvituvad eestvedajad: Kohtla-Järvel õpetaja Artur Viks, õppe- ja arendusjuht Lilian Reinmets ja direktor Hendrik Agur ning Sinimäel õpetaja Georgina Ristoja ja teda toetav direktor Aljona Kordontšuk. Sarnane toetusvõrk on loodud Kohtla-Järve Järve Põhikoolis.

Oodatakse liituma uusi koole

Kahe esimese kooli kogemus on Hammerbergi sõnul andnud julgustust ja nüüd otsitakse uusi Ida-Viru koole, kes on valmis rahatarkuse õppe kooliprogrammi lülitama. “Kõigile kehtivad samad ootused: kui kooli poolt on eestvedaja ja juhtkonna toetus, siis tuleme pardale meie, et õpe käima lükata ja õpetajaid toetada,” kinnitab Hammerberg.

Pikale vaatele mõeldes tõdeb projektijuht, et ta oleks õnnelik, kui viie aasta pärast toimiks Ida-Virumaal, aga miks mitte ka üle Eesti, süsteemne rahatarkuse õpetamise süsteem, mis on lõimunud kooliprogrammidesse ning kuhu panustab ka erasektor. “On tekkinud võrgustik nii õpetajatest kui ka õpilastest, kes toetavad üksteist. Võrgustik, kus on liidrid, kes uusi teemasid ja initsiatiive veavad. Selle tulemusel muutub ühiskond sotsiaalselt vähem haavatavaks ning suureneb turvatunne endaga hakkamasaamise osas,” usub Hammerberg.

Riigi rollist rääkides tõdeb mees, et alati võiks riigile anda tellimust juurde, kuid selletagi on üldiselt tehtud päris head tööd. “Õpetajate palgad peaksid muidugi olema kõrgemad, sellega peab tegelema. Samas ma ei usu, et just see paneks rahatarkuse teema liikuma. Praegu on pigem hetk, kus tuleb ise käised üles käärida – kui me seda programmi käima ei saa, siis on ainult üks koht, kuhu vaadata, ja see on peegel. Meie asi on leida koolid, luua edulood, neist rääkida ning panna süsteem toimima,” ütleb ta.

Rahatarkus jõudku iga kooli õppekavasse

Hendrik Agur, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor: “Kooli roll rahatarkuse õpetamisel algab direktorist ja juhtkonnast. Kui juht seda toetab, paneb ta asjad juhtuma. Kool peab praktilise rahatarkuse õpetamisel võtma ühiskonnas juhtrolli. See on hügieeni küsimus – sama elementaarne nagu viisakas käitumine või hommikune hambapesu. Oluline on viia koolid nii kaugele, et nad kirjutaksid rahatarkuse oma õppekavasse. See oleks kõva sõna, sest kui hiljem peaksidki praegu missioonitundest tegutsevad õpetajad vahetuma, siis seab õppekava ootuse alustatud tööga jätkata. Riiklik õppekava annab õpiväljundid, kuhu tuleb jõuda, aga kuidas sinna jõuda, on iga kooli otsustada. Iga kool teeb oma õppekava ise ja rahatarkusel peaks seal olema kindel koht.”

Ida-Viru vajab rahatarkade õpetajate võrgustikku

Artur Viks, Kohtla-Järve Gümnaasiumi majanduse, ettevõtluse ja rahatarkuse õpetaja: “Õpilaste tagasiside FinanceEstonia eestvedamisel sündinud kursusele on väga hea. Siin ei ole tuupimist ja teoreemide õppimist. See on praktiline kursus, mida õpilased ootavad ja mida on õpetajal lihtne planeerida. Näen, kuidas saadud tarkus kandub kiiresti üle ka igapäevaellu. Samas üldine olukord noorte rahatarkusega on kahjuks kurb. Liiga palju kasutatakse finantsteenuseid, millega jõutakse ruttu võlaauku, kust välja enam ei pääse. Noored elavad palgapäevast palgapäevani, ei oska eelarvet pidada. Rahatarkuse õpetamise peamine kitsaskoht on mõistagi õpetajate nappus. Samas näen ja kinnitan, et seda saab õpetada ka majandushariduse ja -taustata. Õpetajad ei tohiks rahatarkust ise karta. Selleks tuleb luua võrgustik, kus õpetajad saavad suhelda ja kus vahetatakse kogemusi. Sellise platvormi sünd oleks Ida-Viru jaoks ideaalne stsenaarium.”

Ida-Viru hariduse suurim valukoht on keelepööre

Iti-Jantra Metsamaa, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Hariduskopter noorte ettevõtlikkuse koordinaator: “Rahatarkuse õpetamise võti peitub õpetajate toetamises – õpetajate kaudu on mõju kõige suurem. Praegu toimuvad Ida-Virus murrangulised muutused. Mingi aeg tagasi avanes töökuulutuste lehel päris šokeeriv pilt sellest, et maakonnas oli puudu 180 õpetajat. Nüüdseks tundub, et oleme suutnud siia meelitada ligi 90 uut õpetajat. See on toonud värskust ja uusi mõtteid. Isegi vabatahtlikku aktivismi ja missioonitundest tegutsemist on lisandunud. Ise tulin Ida-Virusse neli aastat tagasi Saaremaalt ning näen siin jätkuvalt suurt potentsiaali. On näha, et meilt oodatakse arengut ja üritame sellele ootusele vastata. Kõige suurem valukoht on aga jätkuvalt keelepööre – näib, et paljude õpetajate fookus on tugevalt keeleõppel, sest sellest sõltub nende töökoht. Selle kõrvalt on praegu palju oodata, et leitaks lisajõudu panustada ettevõtlusõppesse, õpilasfirmade arendamisse ja juhendamisse. Kui saame keele küsimusega asjad korda, siis on kõik võimalik.”

Kirjutame sel aastal uut õppekava, kus on koht ka rahatarkusel

Aljona Kordontšuk, Sinimäe Põhikooli direktor: “Rahatarkuse kursuse idee tuli meie kooli ühes uue matemaatikaõpetaja Georgina Ristojaga. Koolijuhina haarasin sellest võimalusest mõistagi kinni, sest rahatarkus on kõigile vajalik oskus. Koolil on noore elus suur roll ning rahatarkus, karjääriplaneerimine ja ettevõtlikkus on kõik selle osa. Meie kooli tunnijaotusplaan on üsna jäik, seega otsustasime, et rahatarkuse kursusest saab huviring. Küll aga kirjutame sel aastal uut õppekava ning sinna kuulub valikainena kindlasti ka rahatarkus. Iga kool peab suutma leida eluliselt olulistele tarkustele koha!”

Oleksin õnnelik, kui rahatarkus jõuaks laste kaudu ka kodudesse

Georgina Ristoja, Sinimäe Põhikooli matemaatika- ja rahatarkuse õpetaja: “Tulin Ida-Virusse Pärnumaalt, et vahetada keskkonda ning kogeda midagi uut ja põnevat. Ida-Viru tundus selleks õige koht, sest siin on kõik hakanud arenema ja minnakse üle eestikeelsele õppele. Ehkki rahatarkus on Sinimäe Põhikoolis huviring, on praktiliselt kõik üheksandikud seal kohal. Ise jõudsin rahatarkuseni selgelt liiga hilja, seega on minu missioon anda noortele võimalus saada rahatargaks palju varem. See on oluline, sest üldiselt noorte teadmised rahaasjades kiita ei ole. Eriti õnnelik oleksin, kui need teadmised jõuaks laste kaudu ka nende koju vanemateni. Mul on näiteks kuuendas klassis üks poiss, kes huvitub rahaasjadest – ta on pannud kõrvale sünnipäevaks saadud raha, soovib selle kasvama panna, jälgib aktsiaid, aga ei saa midagi teha, sest tema vanemad ei tule kaasa. Neil puudub julgus ja rahatarkus.”

Õpilased rahatarkuse kursusest

Alyn Hindreus, Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilane: “Kõige suurem üllatusmoment on, kui lõbusad rahatarkuse tunnid võivad olla. Meile räägitakse viisidest, kuidas raha säästa või investeerida. Noored oskavad oma tulusid ja kulusid kokku arvutada, nad saavad aru maksudest, kuid näiteks investeerimise kohta pole meile varem eriti palju räägitud. Rahatarkuse tundides räägitakse ka eelarvete tegemise tähtsusest ning sellest, kuidas tänu eelarvele võime edukamad olla.”

David Avakjan, Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilane: “Ettevõtluse tunnid olid kasulikud, kuid gümnaasiumis on neid nüüd asendanud rahatarkus. Õnneks ei toonud see kaasa suurt hulka teooriat ja igavat mõistete pähetuupimist, vaid praktilisi töid ja innovaatilisi mänge. Need ongi meetodid, mida peab kasutama kaasahaarava info edasiandmiseks. Arvan, et iga gümnasist peaks oskama oma raha ja aega planeerida, investeerida ning säästa.”

Rahatarkuse kursuse väljundid

Vaatame lähemalt, mida Kohtla-Järve Gümnaasiumi ja Sinimäe Põhikooli rahatarkuse kursuses esile tõstetakse. Kursuse läbinud õpilane

• mõistab baastasemel majanduse olemust ja ressursside nappust, mis sunnib tegema elus ja rahaasjades valikuid;
• oskab koostada eelarvet ühe kuu ning pikema perioodi kohta;
• oskab nimetada kulusid, oskab neid planeerida ning teab võimalusi kulude kokkuhoiuks;
• oskab nimetada tulusid ja teab nende omadusi, oskab mõelda sellele oma erialavalikul ning luua isiklikku karjääriplaani;
• oskab seada finantseesmärke;
• tunneb vastutustundliku laenamise põhimõtteid;
• on kursis ülelaenamise tagajärgedega ning juriidilise raamistikuga;
• oskab valmistuda kodu ostmiseks või üürimiseks, oskab läbi mõelda oma vajadused ja võimalused, teab koduga kaasnevaid kulusid;
• tunneb kindlustusvõimalusi;
• tunneb investeerimisvõimalusi.

Eesti elanike rahatarkus jätab soovida

• 18–19-aastastest planeerib oma tulusid ja kulusid ainult 29%, mis on oluliselt madalam elanikkonna üldisest.
• Eesti elanikest on 74% viimase aasta jooksul raha mingil viisil säästnud. 18–19-aastased säästavad enim sularaha rahakotis või kodus hoides.
• Eesti elanikest 41% on viimase aasta jooksul kogenud olukorda, kus sissetulekud ei kata kõiki kulutusi.
• Eesti elanikest hindab 22% oma finantskirjaoskuse taset väga või üpris kõrgeks. Samas hindab 26% elanikest oma rahatarkust üpris või väga madalaks.
• 62% Eesti elanikest tõdeb, et koolis ei räägitud rahaasjade planeerimisest üldse ning 27% sõnab, et seda tehti mingil määral.

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti elanike rahatarkuse uuring, 2023