FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi juhi Mihkel Stammi sõnul seistakse koos seadusandjaga hea ettevõtluskeskkonna loomise ning vastutustundliku investeerimiskultuuri edendamise eest. Töögrupp on toetanud turuosalisi üleeuroopalise tegevusloa taotlemisel. Seni pole ükski ettevõte siiski veel Finantsinspektsioonilt ühisrahastuse määruse alusel tegevusluba saanud.

Milline oli 2022. aasta ühisrahastuse töögrupi silme läbi?

Võrreldes eelmiste aastatega oli rahulikum, kuna 2021. aasta novembris hakkas kehtima valdkonda puudutav üleeuroopaline seadus. See tähendas, et 2022. aastal kohandasid ettevõtted enda ärisid seadusele sobivaks või otsisid ärimudelile sobivat regulatsiooni. Eelnevate aastate ühine panustamine uue seaduse loomisesse asendus nüüd turuosaliste majasiseste toimetustega. Viimast muidugi tingis ka muutunud majanduskeskkond, mis pani ettevõteteid täiendavalt oma ärimudeleid uute oludega kohanemiseks ümber vaatama. 

Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim õnnestumine? 

Turuosaliste jätkuv koostöö ja soov ühiselt valdkonda edasi arendada.

Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim pettumus?

Üleeuroopalise määruse eesmärk on ühisrahastusplatvormide tegevust puudutavate nõuete ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil. Määrus võeti vastu 2021. aasta novembris ning esialgne nõue nägi ette, et turuosalistel on aega üks aasta, et tegevusluba saada. Juunis pikendati üleminekuperioodi veel aasta võrra, sest mitmed liikmesriigid ei olnud valmis nii kiiresti tegevusloataotluste menetlemisega alustama ja tegevuslubasid väljastama. Samuti venis määruse rakendusaktide vastuvõtmine. See kõik on tinginud olukorra, kus ka Eestis pole ükski ettevõte veel Finantsinspektsioonilt ühisrahastuse määruse alusel tegevusluba saanud. Samas näiteks Lätis on neid juba mitmeid. Protsess on veninud väga pikaks ja mitmed aasta alguses tegevusluba taotlema asunud turuosalised pole jätkuvalt seda kätte saanud. Mitmed neist on juba mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis finantsjärelevalve all (kohalike regulatsioonidega mõnes teises riigis või mõne muu tegevusloa alusel Eestis). See aga piirab äride laienemist ja jätab ka investorid täiendava kaitseta. Samuti annab see eelise teenuseosutajatele riikides, mis olid võimelised kiiremini tegevusloa taotluseid menetlema.

Mis on üks-kaks kõige olulisemat teemat, mis saavad uuel aastal olema kindlasti töögrupi fookuses?

Koostöö tugevdamine Finantsinspektsiooni ja teiste valdkonna jaoks oluliste riigiasutustega. Samuti seisab ees töögrupi uue ühisosa defineerimine ning uute fookuste seadmine.

2023. aasta on valimiste aasta – mis on üks asi, mida riik peaks ühisrahastust silmas pidades kindlasti ära tegema või muutma?

Tänaseks on ühisrahastus olnud turul üle kümne aasta ning üleeuroopaliselt reguleeritud. Mitmed ärid on läbi läinud ka koroonakriisi ning näidanud vastupidavust muutnud turuolukorrale. Seega tuleks käsitleda ühisrahastust kui juba tavapärast investeerimise instrumenti. See tähendab, et see oleks kasutatav nii investeerimiskontode kui ka pensioni investeerimiskontode all.