FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul peaks riik suutma luua ja tagada toimiva õigusruumi vastutustundlikuks laenuandmiseks. Selleks seisavad FinanceEstonia liikmed ise jätkuvalt positiivse krediidiregistri loomise eest ning toetavad negatiivse krediiditeabe jätkuvat jagamist läbi maksehäireregistrite.
Milline oli 2022. aasta krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi jaoks?
Aasta möödus oluliste muutusteta, realiseerusid varem viidatud kitsaskohad näiteks reguleerimata hoiu-laenuühistute turul, kus ilmnes, et ühistud ei seisnud oma hoiustajate huvide eest ning pigem kasutasid vahendeid oma kasuks. Tõstatusid valulisemalt teemad vastutustundliku laenamise ning võlgnike arvu kasvuga, mis näitab, et riigil oleks vaja astuda jõulisemaid samme ning reguleerida inkassoteenus ja hoiu-laenuühistud, luua positiivse krediiditeabe vahendamise seadus jne.
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim õnnestumine?
Koostöö erinevate osapoolte vahel, FinanceEstonia selle keskmes. Aasta lõpust tooksin välja FinanceEstonia rolli probleemide lahendamisel Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete avaldamise juhendiga: olime ümarlaua kokkukutsuja, kus nii rahandus- kui ka justiitsministeeriumi esindajad, Tarbijakaitseamet, Finantsinspektsioon, Pangaliit ja teised turuosalised otsisid lahendusi tekkinud olukorrale.
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim pettumus?
Riigi suutmatus luua ja tagada toimivat õigusruumi vastutustundliku laenuandmise toimimiseks. Ei ole suudetud mõistliku tempoga edasi liikuda positiivse krediiditeabe vahendamise seaduse loomisega. Andmekaitse Inspektsioon tuli hoopis välja uue juhendiga maksehäireregistrite osas, mis piirab andmemahtu negatiivse krediiditeabe vahendamise osas ning muudab küsitavaks maksehäireregistrite toimimise olukorras, kus registrid peaks hakkama manuaalselt iga võlanõude olemasolu kontrollima. Samas on riigi poolt tellitud krediidituru uuringus välja toodud jätkuv probleem kasvava võlglaste arvuga ning soovitused olukorra lahendamiseks.
Mis on üks-kaks kõige olulisemat teemat, mis saavad uuel aastal olema kindlasti töögrupi fookuses?
Seisame jätkuvalt krediidiandjate ja -vahendajate huvide eest, et edendada konkurentsi ja innovatsiooni soosivat finantsteenuste turgu ning aidata kaasa turuosaliste maine tõstmisele. Selleks seisame edasi positiivse krediidiregistri loomise eest, anname vastavasse seadusloomesse sisendit, tutvustame oma seisukohti erinevatele osapooltele ning seisame selle eest, et ka edaspidi saaks Eestis jagada negatiivset krediiditeavet läbi maksehäireregistrite. Samuti soovime, et reguleeritaks ka inkassoteenuseturg ning hoiu-laenuühistud.
2023. aasta on valimiste aasta – mis on üks asi, mida riik peaks krediidiandjaid ja -vahendajaid silmas pidades kindlasti ära tegema või muutma?
Luua Eestisse positiivne krediidiregister ehk eelkõige oleks vaja luua vastav seadusandlik keskkond, kus positiivse krediiditeabe vahendamine oleks kohustuslik ning seda kontrollimata ei oleks lubatud laenu väljastada. Erasektor on valmis näiteks hanke korras selle looma ja seda registrit pidama.
