FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi jaoks olulistel teemadel toimusid 2024. aastal mitmed murrangulised edasiminekud. Töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul on suurimateks muutusteks inkassoteenuste pakkujate toomine riikliku järelevalve alla ning krediiditeabe jagamise seaduseelnõu jõudmine kooskõlastusringile.

Töögrupp on aastaid juhtinud riigi tähelepanu vajadusele reguleerida Eestis krediidiinkassod ehk ettevõtted, kes tegelevad viivituses oleva krediidiasutuse või krediidiandja viivises oleva krediidilepingu sissenõudmisega. “2024. aastal kiitis valitsus heaks seaduse, millega koondatakse inkassoteenuste pakkujad riikliku järelevalve alla ning seatakse ühtsed reeglid inkassofirmadele ja nendega seotud isikute tegevusele,” ütles Länts. Krediidiinkassode tegevuslubasid hakkab väljastama ning nende üle järelevalvet pidama Finantsinspektsioon.

Teine oluline edasiminek on seotud positiivse krediidiregistriga. “Rahandusministeerium saatis kooskõlastamisele krediiditeabe jagamise seaduseelnõu. FinanceEstonia on antud teema olulisust rõhutanud viimased kümme aastat,” lisas Länts. FinanceEstonia liikmed peavad oluliseks antud registri loomist, et tagada Eestis vastutustundlik laenuandmine ning vähendada võlgnike hulka.

Suurimaks pettumuseks peab töögrupi juht reklaamiseaduse uuendamise pausile panemist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi koostöös erialaliitude ja turuosalistega põhjaliku töö, et töötada välja uuendatud reklaamiseaduse eelnõu, kuid selle rakendamine on praeguseks peatatud.

Uuele aastale vaadates on jätkuvalt oluline kõik, mis puudutab positiivset krediidiregistrit, kuna hetkel on kooskõlastamisel alles seaduseelnõu ning tõenäoliselt tekib veel hulk praktilisi küsimusi enne, kui seadus vastu võetakse. “Lisaks on Eesti võtmas üle CCD2-te ehk tarbijakrediidi direktiivi. Kuna ka seal nähakse ette olulisi muutusi Eesti seadusandluses, mis on seotud krediidi andmisega, siis on oluline töögrupi aktiivne panus seadusemuudatuste korral,” selgitas Martin Länts.

Finantssektorile soovib Länts uueks aastaks rohkem julgust. “Selleks, et majandus kasvaks, on vaja julgeid ettevõtjad, kes on valmis riske võtma ning mõtlema, kuidas asju teha teisiti. Samuti on julgust vaja avalikus sektoris, et Eesti maailmakaardile viia. Miks ei võiks Tallinn või Eesti olla laiemalt tuntud finantskeskusena, kus on paljude rahvusvaheliste finantstehnoloogia ettevõtete peakontorid? See tooks Eestisse hulgaliselt kõrgepalgalisi töökohti, aga ka riigi jaoks vajalikku maksutulu.”