2025. aasta on krediiditurul märgilise tähendusega, kuna lõppes krediidiinkassode üleminekuperiood. FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul tegutseb Eestis tänaseks neli tegevusloaga krediidiinkassot.
Aasta suurim õnnestumine
Olulise positiivse arenguna on edasi liikunud nn positiivse krediidiregistri loomine ning vastav seaduseelnõu on jõudnud riigikogus lugemiseni. Ootus on, et seadus läbib 2026. aasta alguses ka teise ja kolmanda lugemise ning jõuab seejärel jõustumiseni. Loodav krediidiregister on keskse tähtsusega vastutustundliku laenuandmise edendamisel. Lisaks mängib register olulist rolli ka finantspettuste ennetamisel.
Aasta suurim pettumus
Paraku ei ole turuosalistele jagatud kavandatavaid seadusemuudatusi, mis puudutavad CCD2 ehk tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmist. Arvestades, et direktiivi rakendamisel on oluline ja laiapõhjaline mõju krediiditurule, sealhulgas osamaksetega kaupade müügile, on turuosaliste seisukohast kriitilise tähtsusega saada planeeritavatest muudatustest aegsasti ülevaade ning omada võimalust sisulises arutelus kaasa rääkida.
Lisaks tõstatab tarbijakrediidiga seotud vaidluste lahendamine kohtutes mitmeid küsimusi. Teatud juhtudel kerkib esile arutelu, kas fookus peaks jääma üksnes vastutustundliku laenuandmise põhimõttele või eeldama selgemalt ka tarbijate vastutustundlikku laenuvõtmist. Samuti vajab täiendavat selgust ja lahendamist maksekäsu kiirmenetluste kasutamine tarbijakrediidi nõuete puhul.
Töögrupi 2026. aasta fookus
2026. aasta vaates on keskse tähtsusega, et riigikogu võtaks vastu krediiditeabe jagamise seaduse ning et turuosalisi kaasataks sisuliselt CCD2 ehk tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisega seotud seadusloome protsessi. Samuti on ootus, et tarbijakrediidi vaidluste lahendamisel kujuneks välja õigusselgus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaataks üle kehtiva reklaamiseaduse. Paralleelselt regulatiivsete arengutega muutub igapäevases tegevuses järjest olulisemaks ka tarbijate vastu suunatud finantspettuste ennetamine ja tõkestamine.
Üks soov finantssektorile
Usun, et möödunud aastal sõnastatud ootused on jätkuvalt asjakohased. Eelkõige on vaja julgust. Majanduskasvu eeldus on ettevõtlikkus ja valmisolek võtta kaalutletud riske ning mõelda senisest enam, kuidas teha asju teistmoodi ja tõhusamalt.
Sama oluline on julgus avalikus sektoris: ambitsioon seada Eestile suuremad sihid ja tugevdada nähtavust rahvusvahelisel areenil. Miks ei võiks Tallinn või Eesti laiemalt olla tuntud rahvusvahelise finantskeskusena, kus paiknevad paljude globaalsete fintech-ettevõtete peakontorid? See looks Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohti ning suurendaks ühtlasi riigi maksutulusid.
Lisaks julgusele on vältimatult vajalik ka avatus avalikus sektoris. Valmisolek kuulata eraettevõtjaid ning teha nendega sisulist koostööd, et ühiselt kujundada finantssektorit ja innovatsiooni toetav keskkond.
