29. septembril toimus FinanceEstonia ja advokaadibüroo RASK korraldatud maksejõuetusmenetluse olulisi muudatusi tutvustav seminar.
Pankroti- ja saneerimisseaduse reformist ning selle tulemusel toimunud muutustest andis ülevaate advokaadibüroo RASK partner Tarmo Peterson. Füüsiliste isikute maksejõuetuses toimunud muudatusi tutvustas kogenud pankrotihaldur Toomas Saarma. Seminari modereeris FinanceEstonia juhatuse liige Andrus Alber.
Maksejõuetusmenetluse probleemidele on Alberi sõnul aastaid tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon ning Rahvusvaheline Valuutafond. On isegi öeldud, et võlausaldajate nõrk positsioon sellistes menetlustes on üks Eesti majanduse konkurentsivõime olulisi takistajaid. Meie menetlused on võrreldes teiste riikidega palju pikemad ja kui asi laheneb, siis saavad võlausaldajad palju vähem raha tagasi kui teistes riikides – Eestis keskmiselt 30-40%, Soomes aga näiteks üle 80%.
Lühidalt kokku võttes soovitakse uue pankrotiseaduse, saneerimisseaduse ning füüsiliste isikute maksejõuetuse seadusega:
- lühendada pankrotimenetluste ajalist kestvust, eelkõige muutes nõuete tunnustamise korda ja vähendades kuritarvitamiste võimalusi, sh piirates seotud isikute hääleõigust;
- luua maksejõuetuse teenistus, mis on Eesti õiguskorras uudne nähtus võlgniku ja võlgniku lähikondse tegevuse uurimiseks, varatute pankrotipesade raugemiste vastu võitlemiseks ning tervema maksejõuetuskultuuri edendamiseks;
- suurendada pankroti- ja saneerimisasjades kohtute ja kohtunike spetsialiseerumist, tagades selliselt kohturessursi efektiivsema kasutamise ja efektiivsema menetluse;
- soodustada saneerimiskultuuri, mis peab võlausaldajale tagama vähemalt samaväärse tulemuse pankrotimenetlusega ja saneerimise eduka läbiviimise korral saavad võlausaldajad õiglase osa saneerimisega loodavast lisandväärtusest, samas võimaldades ettevõtjal säilitada oma ettevõtte;
- füüsiliste isikute maksejõuetuses suurendada võlgnike nõustamise rolli ja suunata võlgnikku endale kohase menetlusliigi valikul.
Alber usub, et muudatuste tulemusel peaks nõrgenema ka pahatahtlike maksejõuetuse tekitajate ehk nn firmamatjate olukord. Samas peaks paranema ka võlgnike võimalus saada paremat kaitset saneerimisel põhjendamatult vastu seisvate võlausaldajate eest. Kokkuvõttes on eesmärk vähendada nii eraisikute kui ka ettevõtete pankrottide arvu ning suurendada edukate saneerimiste ja võlgade ümberkujundamiste arvu.
Kuigi uuendatud seadused on heal tasemel, mida ütleb ka Maailmapanga analüüs, siis tegelik kasutegur sõltub seaduste rakendamisest ning nende menetluste jaoks eraldatud riiklikust ressursist. Täna napib nii uurijaid kui ka kohtunikke, ka plaanitud Maksejõuetusteenistusel puudub endiselt juht. Tuleb aga loota, et kõik menetluste osapooled alates võlgnikest ja võlausaldajatest kuni nõustajate ja kohtunikeni on saanud uute seaduste valguses selgemad juhtnöörid oma rollidest ja see võimaldab viia menetlusi läbi kiiremini ning kõigile soodsamalt.
Kokkuvõttes tõdeti seminaril, et pankrotiseadus muutus võlausaldaja vaates kindlasti paremaks ning saneerimises on suund tervikuna võlgniku saneerimise soodustamise poole. Nii nagu väärtuse loomine on koostöö, siis tuleks Tarmo Petersoni hinnangul tänastes oludes samamoodi suhtuda makseraskuste ületamisse. Seda empaatiat ja arusaamist, miks koostööpartner on makseraskustes, on tänastes oludes rohkem kui kunagi varem. Iga ebaõnnestumise taga ei nähta pahatahtlikku või saamatut võlgnikku. Ehkki seadused on läinud oluliselt paremaks ja selgemaks, taandub konkreetsete juhtumite puhul tulemus siiski inimeste motivatsioonile ning sellele, kuidas muudatused päris elus tööle hakkavad.
