Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda arutas 29. juuli istungil samme liigse bürokraatia ja andmete topeltesitamise vältimiseks finantssektoris, mis vajutavad turu arengule ja majanduskasvule tugevalt pidurit.
FinanceEstonia ja Pangaliidu liikmete seisukohti esitles nõukoja liige Madis Toomsalu, keskendudes finantsasutuste aruandluse lihtsustamisele, pettuste vähendamisele ning tugevama järelevalve vajadusele laene väljastavate krediidiandjate üle.
“Liigse bürokraatia probleem on finantssektoris vägagi valus. Tuleks kaotada dubleeriv aruandlus erinevate järelevalveasutuste vahel, vähendada raporteerimise detailsust ning piirduda ELi direktiivide ülevõtmisel selle sätete ülevõtmisega. Täiendavad siseriiklikud ettepanekud peaks esitatama eraldi eelnõuna,” ütles Toomsalu.
Nõukoja 19. augustil toimunud kohtumisel kiideti olulist kokkuhoidu võimaldava muudatusena heaks eraldi esitatud mõte ühendada Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, mis toob tõhusama järelevalve, vähendab dubleerimist andmete esitamisel ja võimaldab aastas rahalist kokkuhoidu kuni 4 miljonit eurot.
Kõiki Eesti laenuandjaid ja -võtjaid puudutava muudatusena esitatakse valitsusele ettepanek jätkata maksekäsu kiirmenetlusega kui ühe võimalusega, seejuures aga suurendada kontrolli laenu väljaandmise üle ja luua positiivne krediidiregister laenuvõtjate maksevõime kohta. Idee toetab mõistlikku laenamist ja hoiab oluliselt kokku kohtumenetlustele kuluvat ressurssi.
FinanceEstonia liikmete viis peamist ettepanekut efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale:
- Turuosaliste hinnangul eksisteerib mitmeid nõudeid Finantsinspektsiooni teavitamiseks ja/või Finantsinspektsioonile andmete esitamiseks olukorras, kus see ei ole põhjendatud ja/või vajalik. Seoses sellega paluvad turuosalised hinnata kriitiliselt, milliste andmete esitamine on vajalik ning millised andmed on Finantsinspektsioonil juba olemas, et vähendada koormust nii ettevõtjatele kui ka Finantsinspektsioonile.
- Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisega seonduvaid nõudeid tuleb muuta selgemaks ja täpsustada Finantsinspektsiooni juhendit.
- Tarbijakrediidi reklaami regulatsioon vajab lihtsustamist ja vähendamist.
- Euroopa Liidu õigusaktide Eesti õigusesse ülevõtmisel tuleks vältida nn goldplating’ut ja siseriiklikult kohaldamisala laiendamist.
- Kestlikkusaruandluse ja ESG-nõuete lihtsustamisega tuleb kiirkorras edasi liikuda.
Praeguseks on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale esitatud kokku 584 ettepanekut, millest valitsus toetab 122 ettepanekut, ülejäänud ettepanekuid valitsus lähikuudel veel arutab. Järgmine nõukoja kohtumine on planeeritud 29. septembriks, mil lisaks laekunud uute ettepanekute arutamisele toimub mõtete vahetus Euroopa Komisjoni voliniku Valdis Dombrovskisega.
Ülevaadet kõigist tehtud ja valitsuselt heakskiidu saanud ettepanekutest saab näha Riigikantselei veebilehel: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
Foto: Jürgen Randma
