LHV on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi kasvada viie aastaga suuruselt teiseks ja kümne aastaga suurimaks pangaks Eestis. Vaadates panga senist käekäiku Eestis, pole põhjust kahelda, et see ka ära tehakse. Eriti teades, et selle sihi taga seisab LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes on ühtlasi üks konkursi “Parim juht 2022” finaliste.

Kuna Madis on aktiivselt tegev ka FinanceEstonia juhatuses, otsustasime uurida otse allikalt LHV senise edu, käekäigu ja tulevikuplaanide kohta. Kõige selle kõrvale jagus mõtteid veel innovatsioonist ja finantsjulgeolekust, aga ka valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud ekspertrühma tööst.

LHV suured eesmärgid kõlavad ambitsioonikalt, aga kas ka tehtavalt?

Mõned aastad tagasi soovisime igapäevapanganduses kasvada Eestis suuruselt kolmandaks pangaks. See eesmärk sai täidetud, ent mulle tundub, et keegi ei tee tööd selle nimel, et olla milleski kolmas. Võiks mõelda ikka suuremalt ning ühel hetkel hakkas see ka realistlik tunduma. Esmalt mulle endale, aga seejärel kogu ettevõttele. Suuruselt teiseks pangaks saamisele liigume täna lähemale isegi ennaktempos. Suuruselt esimeseks saamiseks tuleb ennekõike pingutada seoses laenuportfellidega. Kindluse, et liigume õiges suunas, annab viie aasta finantsplaan. Kõik on tehtav!

Kui oluline sedasorti suurte eesmärkide seadmine on? Mõtestad sa näiteks oma tööd ja rolli läbi selle? Kas midagi on katki, kui eesmärgid ei täitu?

Eesmärgid on ülimalt olulised. Nende õigesse kohta seadmine on vastutus, sest organisatsioon peab eesmärkide järgi joonduma. Suured eesmärgid pangas saavad minu jaoks alguse küsimusest, kuidas mõjutab LHV elu Eestis. Kuna tegutseme finantssektoris, siis haakuvad eesmärgid just peamiselt selle valdkonnaga. Sisuliselt on laiem eesmärk Eestit suuremaks ja uhkemaks teha. Mis seal salata, mingid jäljed ja haavad on selles sektoris veel kinni kasvamata, mistõttu tahaksime olla üks Eesti finantssektori edulugudest, mis jõuab ka Eestist välja.

Kas nende kinni kasvamata haavade näol vihjad ennekõike rahapesu temaatikale?

See teema on laiem, näpuga kellegi suunas näidata pole vaja. On olnud skandaale, aga viitan ka sellele, et tegelikult on Eesti pangandus olnud väga väliskapitali keskne. Sellel on omad plussid, näiteks on suuremad pangad olnud teoreetiliselt aja jooksul vähem riskantsemad. Täna on mul aga tunne, et ka meil on võimalus kasvada sinna, kus riskisus on teistega võrdne, aga otsustamine ja meie edust jagatav kasu on kohalikud. 

Suuremaks kasvamise ambitsiooni taga on ennekõike soov pakkuda kvaliteeti, millest saaksid osa võimalikult paljud. Kui suudame pakkuda parimat teenust ja teenindust, siis miks ei peaks seda levitama? Kui seda teha, siis kasvab kvaliteet finantssektoris tervikuna. Ja miks mitte ka sektorist väljapoole? Pakud kvaliteetset teenust ja kliendid hakkavad seda ka teistelt nõudma. Nendest sihtidest on tuletatud ka LHV eesmärgid.

Kas nõustud, et LHV-l on läinud ja läheb jätkuvalt suures pildis väga hästi?

Nõustun, see on olnud nii väliselt kui ka sisemiselt. Näiteks on LHV täna CV Online küsitluse järgi Eesti parim tööandja. Ka meie enda majasisesed rahulolu küsitlused näitavad väga kõrget taset. See kõik ei tähenda sugugi, et elu oleks probleemivaba. Kui ettevõttes töötab 700 inimest, siis on alati kohti, millega tegeleda ja mida paremaks teha. Maailm ei ole kunagi ideaalne. Edasiliikumine toimub aga alati astmete kaupa. Kõigepealt tuleb laduda platoo ja siis saab sealt teha järgmise arenguhüppe. Tihti ei pruugi need trepiastmed äri ja riski puhul ka kattuda. Praegu näemegi sisemiselt, et uue arenguhüppe tegemiseks peame laduma järgmise tasandi just riskijuhtimises. See väljast ehk nii täpselt ei paista, aga sisemiselt saan kinnitada, et tegevuste mõttes arenguruumi jätkub. Teisiti vist ei saagi.

Mis on LHV senise edu taga: õiged inimesed, raske töö, julged otsused, õnn või hoopis midagi muud? 

Edu tuleb hoiakutest ning hoiakud saavad alguse omanikest ja juhtidest. Tekib hoiakute kultuur, mis taastoodab ennast osaliselt ise, kui seda pidevalt tähelepanu keskmes hoida. Meie kultuuris on kõik nimetatud märksõnad esindatud. Meil on julgus teha otsuseid. Me tunneme iseenda tegevusi ja tugevusi. Meil on teadmine sektori ja ehk ka pisike arusaam maailma toimimisest. Meil on parimad inimesed, kes suudavad ise otsustada ja tegutseda. Meie üks edu võti on aga teadlik otsus keskenduda suhete ehitamisele. LHV seab oma pikaajalisi eesmärke just suhete tugevuse järgi. Meil on nii klientide, aktsionäride kui ka oma inimestega eesmärk suhete kvaliteet. Kui suhted on tugevad, siis sa tead, et oled kodutöö ära teinud. Kui sa midagi otsustad ja sul on võimekad inimesed ning põhimõtted paigas, siis liigud selle võrra kiiremini edasi.

Kas seda ohtu ei ole, et kui läheb kogu aeg hästi, siis muutud ühel hetkel mugavaks?

Absoluutselt on ja seda peab suutma jälgida. Kui teada ja teadvustada, kust riskid ja ohud võivad tulla, siis oskad neid ka märgata ja tõrjuda. Vähemalt töös olevate tegevuste ja plaanide kaudu ei ole seda mugavust veel näha. Eks see tuleneb sellest, et oleme pidevas liikumises. Tegevus on parim tõe kriteerium. Kui uued asjad juhtuvad, siis me veel mugavustsoonis ei ole. 

Kui oluline on sinu jaoks, et tehtut märgatakse ja ka tunnustatakse? Mida tähendab sulle tänavuse konkursi “Parim juht” üheks finalistiks olemine?

Inimestele, kes pühenduvad ja panustavad, on tunnustus kindlasti oluline. Kui tahta midagi hästi teha, siis sellele väljast antud hinnang on samuti tore. LHV tegevus on teeninduse ja klientide suunaline, mistõttu sealt tulev tagasiside on väga oluline. Ettevõtte arengu mõttes on aga määravaks kõik see, mis majas sees toimub. Kuidas inimesed ise ettevõtet tunnetavad ja näevad. Mis puudutab isiklikus vaates tiitleid ja auhindu, siis kipub olema nii, et need iseloomustavad rohkem olevikku või minevikku. See on kahtlemata oluline, ehkki oma mõtetega olen ennekõike juba tulevikus järgmiste asjade juures. 

Et siit ei jääks ainult positiivne kõlama, siis midagi peab olema kindlasti ka sellist, millega ei saa rahul olla. Mis on see, mis täna sul LHV pangagrupi juhina magada ei lase?

LHV-l on olemas väärtused ja teostusvõime, nüüd on oluline seda targalt ka rahvusvaheliselt laiendada. See teekond on pikk ja tükk on suur. Näeme, et meie tänane äri ei mahu Eestisse ära, mistõttu viime seda Ühendkuningriiki. Oleme selles mõttes oma äriga uuel territooriumil ehk varem finantsvahendajaid pankade poolt selliselt teenindatud ei olegi. Samas on see täpselt see, mida teha tahame – meil on tehnoloogia, mida on võimalik efektiivselt kasutada ja viia paljude klientideni. Selliselt, et lõppkliendi jaoks on teenus lõpuks mugavam ja soodsam. Seda meie finantsvahendajatest kliendid pakuvadki ja meie saame selle pealt oma infrastruktuuri teenust omakorda neile pakkuda. Uuel territooriumil tegutsedes oleme aga kogu aeg dialoogis regulaatori ja tema ootustega ning ühildame neid enda riskijuhtimisega. Mõnes kohas oleme veidi ette rutanud, teises kohas tuleb jälle ise juurde panna. Aga selge on ka see, et kui seilata avastamata territooriumil, siis võivad vee all olla karid. See nõuab teistsugust navigeerimisoskust kui siin Läänemerel läbikäidud vetes. Probleeme ja ohte on rohkem, millega peab hakkama saama. 

Mis seisus praegu oma rahvusvahelise äriga olete ja mis on siin ambitsioonid?

Numbrilist ambitsiooni ei ole me veel rahvusvahelisele ärile pannud, sest seal ei ole lõpuni defineeritud turgu. Kui täna pakume ainult finantsvahendajatele makseteenuseid, siis tahaksime juurde lisada e-kaubanduse ja e-kaupmehed. Loodetavasti saame tänavu ka pangalitsentsi, sest siis lisanduksid ka laenud. Meie rahvusvahelise äri peamine erinevus Eestiga seisnebki selles, et Eesti äri saab alguse laenutegevusest. Laenu andmiseks on vaja hoiuseid ning hoiuse saamiseks on vaja klienti. Kliendi saamiseks on omakorda vajalikud maksed ja kaardid ehk kõik igapäevateenused, aga keskseks südameks on laenud. Ühendkuningriigis on vastupidi ehk süda on maksed. Kõik algab maksetest ja maksete kõrvale ehitatakse orgaaniliselt teisi, näiteks krediiditooteid. 

Laen on väga kohalik toode, sellega ei saa üle riigipiiri minna. Igas riigis on erinevad standardid, klientide ootused ja ka regulatsioonid. Maksed on aga tehnoloogia ja sellega saab minna üle riigipiiri. Seal on laienemise ja tehnoloogia ärakasutamise potentsiaal palju suurem. Kokkuvõtvalt on aga Ühendkuningriik lihtsalt üks koht, kuhu täna on kliendid koondunud. Ent see ei tähenda, et peame teenindama kliente ainult seal. Olgem ausad, meie kliendid on täna juba üle maailma. Seega rahvusvaheliselt on meie äri saanud alguse maksetest ning kasvab orgaaniliselt teistesse toodetesse. Seepärast sobitub sinna mustrisse ka meie viimane suurem tehing – EveryPay soetamine. See on hea näide maksete strateegilisest rollist ning maksete vastuvõtmise platvormi soetamine lubab seda rakendada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samamoodi tegime väiksema investeeringu Eesti ettevõttesse Tuum, mis pakub rahvusvahelistele klientidele pangandusplatvormi. Kasutame neid ka ise LHV UK süsteemide ülesehitamisel.

Ainsa pangana Eestis pakub LHV klientidele krüptovara tehinguid. See näib välja poole teatud mõttes vastuvoolu ujumisena? 

Eestis pakume erakliendile krüptovaradesse investeerimise võimalust ning Ühendkuningriigis on meie üks suurimaid kliente maailma esimene noteeritud krüptobörs Coinbase. Krüptotehingud on meie jaoks tehnoloogia, mis muudab maailma kiiremaks, efektiivsemaks ja turvalisemaks. Näeme plokiahelale ehitatud makse- ja registripidamise lahendustes palju potentsiaali. Kui uskuda millegi edenemisse ja näha adekvaatselt ka riske, siis saab nendega tegeleda. Loomulikult teadvustame, et olemas on nii rahapesu kui ka pettuste riskid. Kui aga võrrelda neid riske sularaha maailmaga, siis kui teada, mida teha, ei ole need krüptovarade puhul kõrgemad. Riskide maandamiseks on võimalik näiteks välistada anonüümsed krüptovaluutad. Samuti on krüptovarad järjest rohkem integreeritud traditsioonilisse finantssüsteemi või sealt ülevõetud riskijuhtimise loogikaga, kus vaadatakse varade päritolu väga täpselt. Palju räägitakse krüptovarade anonüümsusest, aga kogu ahel on tegelikult kaugele tagasi jälgitav. Klienditundmise põhimõtete kaudu saab järjest paremini juhtida, kuidas varad liiguvad. Krüptodega seotud riske on paari aastaga jõuliselt lahendatud, näeme seda ka oma klientide pealt. 

LHV välise kuvandiga käib kaasas palju innovatsiooni. Panganduses tervikuna on aga innovatsiooni ilmselt tunduvalt vähem?

LHV on kasvanud välja investeerimispangast ning selles on teiste pankadega võrdluses meie üks peamine erinevus. Meie DNA paneb võimalusi teistmoodi nägema. Oleme algusest peale saanud toimetada ilma vanade süsteemideta. Oleme olnud kogu aeg väga tehnoloogiateadlikud. LHV Pank on täna 12 aastane, aga ma pole siiani ära harjunud, et töötan pangas. Näemegi ennast sama palju tehnoloogiaettevõtte kui pangana. Ma arvan, et see on ka üks meie edu võtmetest. Innovatsioon taastoodab innovatsiooni. Kui vaadata Eesti pankasid maailma kontekstis, siis oleme innovatsiooni osas kõik väga eesrindlikud. Põhiline innovatsioon panganduses seisneb selles, et rahaga kokkupuude on kõigil igapäevaselt, ent see on viidud tasemele, kus seda ei märkagi. Olenemata sellest, kas tehinguid teha välismaal, internetis või pangakaardiga. See, mitte pangakaardi värv, ongi peamine innovatsioon panganduses!

Viimase paari kuu jooksul on pangad tulnud välja oma kevadiste majandusprognoosidega. Sa ilmselt jälgid päris hoolikalt, mida need sisaldavad. Ent mida peaks nendest prognoosidest välja lugema ning mis järeldusi on oluline teha?

Peamiseks märksõnaks on hinnatõus, mis tähendab, et reaalne majanduskasv on nullilähedane. See tähendab, et kui on oht majanduslanguseks, siis on täna ka oht stagflatsiooniks. Teisisõnu on õhus võimalus majanduslanguseks koos hinnatõusuga. Hinnatõus tasub siiski jagada erinevateks komponentideks. Oluline on jälgida näiteks energiahindasid, mis on kõikide ahelate alguspunkt. 

Veel eelmisel aastal olnuks Euroopa Keskpangal võimalik hinnatõusu ohjeldada, aga millegi pärast seda ei tehtud. Tundub, et praegu oodatakse seda, et hinnatõus ise tekitaks väiksemat tarbimist, ent see on suure veapiiriga täppisteadus. Nüüd lisandus siia valemisse ka sõda, mis on hinnatõusu omakorda võimendanud. 

Klientide pealt on täna näha, et aktiivsus on taastunud sõjaeelsele tasemele, aga kahtlustan, et see nii ei jää. Nii suure hinnatõusu tingimustes ja intressimäärade kasvades mõjutab see ka laenutaotlusi. See võtab lihtsalt hetkel aega, aga mõjud saavad ilmselt olema suuremad kui koroonapandeemia ajal. Lõpuks käitub inimene ikkagi selle alusel, kui kindlalt ta end tunneb. Kindlustunne on aga hetkel õhuke ja võib muutuda. 

Oled aktiivselt tegev ka FinanceEstonia juhatuses. Sektori esindusorganisatsioonina peaks FinanceEstonia peegeldama üsna head läbilõiget Eesti finantssektorist – milline see sektor täna sinu hinnangul on?

Arutame just praegu FinanceEstonia juhatuses teemat finantsjulgeolekust. Kuna julgeolek on aktuaalne teema, siis peaks see ka finantssektori kontekstis olema üks peamisi tegevusliine. See tagab majanduse toimimise ja võimendamise. Kui hakata mõtlema, siis tuleneb ka finantsjulgeolek sarnaselt üldisele julgeolekule teatud turvatundest. Kui inimesed on finantsharitud, siis vähenevad pettused. Ühel juhul tagab turvalisuse laskemoona ja relvadega varustatus, teisel juhul varustatus erinevate finantsmeetmete ja kohaliku kapitalituru toimimisega. Oluline on hoida tagatuna väliskapitali juurdevool, aga ka kohaliku kapitali kättesaadavus ja toimimine. Olulised märksõnad on ka pikaajaline investeerimine, sotsiaalne kaitse väärikate pensionite näol ja finantsvabadus. Neid kõiki teemasid ehk suurt pilti finantssektorist koondab ka FinanceEstonia. Lihtsalt öeldes on finantsjulgeolek suur ja oluline katusteema, mille all oleks kõigil oma roll. FinanceEstonia on seega minu jaoks võimalus, kuidas finantssektori arengule kaasa aidata. See on oluline, sest tegemist on olulise osaga Eesti majandusest, mis võimendab ka teiste sektorite edu.

Sa ei ole jäänud passiivses rollis ootama, et asjad muutuks ja areneks, vaid oled ka ise käed külge pannud. Valitsuse tasandilt on sinu nõu ja kaasamõtlemist samuti palutud?

Eelmise aasta oktoobris kinnitati ametisse valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud ekspertrühm, kelle ülesandeks sai teha valitsusele ettepanekud kliimapoliitika sotsiaalselt vastutustundliku elluviimise kohta. Ekspertrühma ühe liikmena osalesin töös, mille tulemusena sai valmis erinevaid valdkondi käsitlev aruanne, kuhu on koondatud erinevad praktilised lühi- ja pikaajalised soovitused, kuidas rohepööret kiiremini ellu viia. Dokumendist olulisemad on aga järgmised reaalsed sammud selleks, et Eestis rohepoliitikat kiiremini ja praktiliselt edasi viia.

Millised on peamised soovitused sinu vaates, kuidas seda siis edasi viia?

Energeetikal on suur roll, ent mis puudutab finantseerimise loogikat, siis on võtme kohaks KredExi kaudu tulenevad meetmed ja KredExi kapitaliseerimine. KredExisse pandud raha on riigile üks parema tootlusega investeeringuid, sest läbi käendusportfelli saab seda mitmekordseks võimendada. Riigi poolt KredExisse investeeritud sada eurot võib majanduses muutuda seitsme- kuni kaheksakordseks investeeringuks. Lisaks tulevad ringiga tagasi töökohad ja maksutulu. 

Suures pildis aitaks see lahendada nende ettevõtete probleemi, kes tahavad rohepöörde raames teha investeeringuid, aga uue tehnoloogia riski võttes ja ise täielikult mitte kasu saades ei julge seda otsust kergekäeliselt teha. Loogika on selles, et ettevõtte jaoks on tegemist kuludega, aga võitja on ühiskond laiemalt. Kui ettevõte teeb investeeringu ja muudab end läbi selle rohelisemaks, siis võidab sellest ühiskond, aga riski peab võtma ettevõtja. Ettevõtja läheb panka, pank laenab välja hoiustajate raha – tema jaoks on ka mingi tehnoloogia kontrollimatu ja nii ei julge ka pank riski lõpuni võtta. Siin olekski lahenduseks olukord, kus KredEx oma käendusmeetmega tagab osaliselt selle laenu. Riigi roll on siin oluline, sest riik on kliimaleppe eesmärgile alla kirjutanud, seega riik on võtnud ise endale kohustuse. Kuna aga kasu on ühiskondlik, siis riik peaks tegelikult ühiskondlike ressursside mõttes mõtlema, kuidas kasu tekitada. See on alusloogika, kuidas ühendada riigi ja ettevõtjate motivatsiooni. Lisaks sai tehtud veel terve rida muid ettepanekuid, mis puudutavad näiteks suurettevõtetele finantseerimise keskkonna paremaks tegemist ja veel palju muud. 

Võti on seega täna selles, et nüüd tuleb hakata neid ettepanekuid ellu viima?

Absoluutselt. Võti peitub lahendustes, kus suuremate otsuste puhul on riigi ja ettevõtja motivatsioonid ühendatud. Üks võtab riski, aga kasu on laiem – seal peab olema mingi side vahel. Ettepanekuid sai palju, aga ega raporti koostajad ka naiivsed ei ole, et need kõik ellu rakendatakse. Julgen siiski arvata, et siit saab nüüd edasi minna.