• Praegune kriis võimendab juba varem eksisteerinud probleeme majanduses
• Riik peaks motiveerima erakapitali liikuma riigi arengu seisukohalt olulistesse valdkondadesse
• Roheteemad koguvad ka finantssektoris tuure

17. märtsil toimus Eesti Panga veebiseminar “Kriisist kasvama”, kus Eesti majanduseksperdid ja ettevõtjad arutlesid, milliseid valikuid peaks tegema, et Eesti majandus taastuks kriisist tugevamana. FinanceEstoniat esindas seminaril juhatuse liige Lehar Kütt.

Eesti suurimad väljakutsed ei ole seotud mitte ainult praeguse kriisiolukorraga, vaid on saatnud meie majandust juba pikemalt. Seminaril osalejad leidsid, et praegune kriis on need vaid teravamalt välja toonud.

Veebiseminaril toimunud investeerimisteemalises vestlusringis arutleti finantssektori ja riigi rolli üle majanduse rahastamisel. Osalejad leidsid, et tegeleda tuleks era- ja avaliku sektori vahelise koostöö suurendamisega investeeringute tegemisel.

„Erakapitali eesmärk on eelkõige teenida tulu, mitte riigi eesmärkide elluviimine. Seepärast peab riik välja mõtlema, kuidas motiveerida erakapitali liikuma riigi jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse – on ju palju olulisi projekte, kuhu erainvestorid pole valmis riigi toeta investeerima,” rääkis Lehar Kütt. Need niiöelda turutõrked muutuvad aja jooksul tulenevalt majanduses valitsevast olukorrast, turu arengust ja riigi poolt astutud sammudest, aga päris ära need paraku ei kao. Seda kinnitab nii Eesti kui ka meist arengus eespool olevate riikide kogemus. Seega on riigil alati oluline roll investeeringute rahastamisel. See roll aja jooksul muutub, aga jääb alati alles.

Kütt lisas, et ettevõtete rahastamine ei tohi põhineda ainult ühte liiki finantseerimisel, näiteks pangalaenudel. Riigil tuleb süsteemselt tegeleda finantseerimisvõimaluste mitmekesistamisega selleks, et kapital oleks kättesaadav erinevas arengufaasis projektidele ja ligipääs kapitalile ei sõltuks liialt üksikute finantseerijate rahastamispõhimõtete muutumisest.

“Usun, et pikaajaliselt jätkusuutlikum on lahendus, kus riik panustab ettevõtete rahastamisel eelkõige koostööle erasektoriga, mitte ei asu ise erasektori asemele. Konkreetsed instrumendid erasektori motiveerimiseks läbi riskide jagamise on näiteks laenukäendused, krediidikindlustus, kaaslaenamine, nurgakiviinvesteeringud era- ja riskikapitalifondidesse, erainvestoritega kaasinvesteerimine ning kindlasti on võimalusi veelgi.”

Kütt tõi välja vajaduse strateegilise plaani ja sellest kinnipidamise järele, sest raha on kõigest vahend eesmärkide saavutamiseks. „Plaane on olnud aja jooksul mitmeid, aga kuhu riik enamasti toppama jääb, on teostus. Plaane pole suudetud ellu viia ja see on nende tõsiseltvõetavust devalveerinud. Riigisektoris tuleb kokku leppida, kes mille eest vastutab ja järjepidevalt jälgida, et kokku lepitud plaani ka tõesti ellu viiakse. Erainvestoritel on piisavalt kapitali ja tahe investeerida, aga riik võiks olla paremaks suunanäitajaks” võttis ta olukorra kitsaskoha kokku.

Tuleviku teemadena on järjest tugevamalt üleval roheteemad. LHV Panga juht Kadri Kiisel märkis, et iga kriis on kasvulavaks uutele võimalustele, mida ettevõtjad peaksid ära kasutama. „Tuleviku kapital on roheline, kuid vaja on poliitilist tuge ja üleminekuprogramme,“ ütles ta. Ta lisas, et kui valitsus kehtestab KredExi laenukäenduste tingimused pakutud kujul, on hästi. „Eelmisel aastal saigi käenduste aktiivsemale kasutamisele takistuseks väga madal krediidikahjude hüvitamise piirmäär,“ ütles Kiisel.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA juhatuse esimehe ja riskikapitalifondi Karma Ventures’i asutaja Margus Uudami sõnul seisame täna kaaluka väljakutse ees. „Oleme ehitanud odavale tööjõule tuginedes tugeva tehnoloogia arengut ja innovatsiooni toetava ökosüsteemi. Tänaseks on see eelis lõppemas ning peame tegema märkimisväärse hüppe teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse loomiseks,“ ütles Uudam ja lisas, et jääme oluliselt maha nii Euroopa keskmisest kui ka Põhjamaadest ning peame analüüsima võimalikult laialt aspekte, kuidas Eestis investeeringuid tehnoloogiasektorisse, teadusesse ja innovatsiooni suurendada. Tema sõnul on Eesti tehnoloogiasektoris küll kapitali kättesaadavus era- ja riskikapitali ning ka mitmesuguste toetuste näol üsna heal tasemel, kuid suuri muudatusi annaks luua just eelkõige täiesti uudse maksupoliitika kaudu.

Veebiseminari kõiki ettekandeid saab järele vaadata Eesti Panga Youtube kanalil.