Arvamuslugu ilmus esmakordselt 8.11.2023 Äripäevas
Tallinn ja Eesti tervikuna on finantstehnoloogia indeksis kukkunud, kuid ei saa järeldada, et sel alal tegutsemise tingimused oluliselt halvenenud oleksid, kirjutab TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Laivi Laidroo.
Võrreldes 2020. aasta 10. kohaga loovutas Eesti Findexable’i globaalses finantstehnoloogia indeksis ühe koha ja on nüüd üheteistkümnes. Samas Euroopa linnade arvestuses on Tallinn kukkunud lausa 20 kohta, maandudes 65. positsioonile. Selle põhjuseks võivad olla nii muutused finantstehnoloogia ettevõtete koguarvus või edukuses kui ka tegevuskeskkonna atraktiivsuses.
Kuna indeksi koostajad detailsemaid alusandmeid ei avalda, tekib küsimus, kas need muutused kajastavad esimesi märke Eesti finantstehnoloogia tiigri hoo raugemisest. Värske TalTechi majandusteaduskonna uurimisrühma ja FinanceEstonia koostöös valminud ülevaade annab sellele küsimusele siiski eitava vastuse.
Teadmata mõju
Ülevaate tulemused näitavad, et viimasel kahel aastal on lisandunud 126 uut finantstehnoloogia ettevõtet ning nende koguarv ulatumas 2022. aasta lõpu seisuga 264ni. Kuigi perioodil 2018–2022 on näha sektori kasvu kiiruse aeglustumist, võib seda pidada loomulikuks arenguks valdkonna järk-järgulise küpsemise taustal.
Eesti finantstehnoloogia ettevõtete majanduslik tähtsus on samuti suurenenud. Nende varade maht ulatub juba 2,24 miljardi euroni, mis moodustab 5,8% krediidiasutuste varade mahust. Valdkonnas hõivatute arv on kasvanud 2500 töötajani, mis on ligi veerandi võrra enam kui kaks aastat tagasi.
Samuti ei ole olulisi muutusi aset leidnud Eesti finantstehnoloogia sektori struktuuris. Jätkuvalt on palju ettevõtteid toimetamas digitaalse laenamise, ettevõtetele tehnoloogia pakkumise, digitaalsete maksete ning WealthTech valdkonnas (nt robotnõustajad).
Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on tühistatud paarsada virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba, on digitaalsete varade vahendamisega seotud finantstehnoloogia ettevõtted (nt 3Commas, CoinMetro, Ignium) endiselt arvukaimalt esindatud. Kui 2021. aastal oli veerand kõigist Eesti finantstehnoloogia ettevõtetest tegutsemas digitaalsete varade vahendamisega, siis 2023. aastal on see kasvanud koguni kolmandikuni ning ettevõtete arv suurenenud 35 võrra.
Iseküsimus on, kuidas hakkab nende ettevõtete tegevust ja arvukust edaspidi mõjutama selle aasta juunis jõustunud Euroopa Liidu krüptovaraturgude (MiCA) määrus. Ettevõtjad ise hindavad, et päris oluline osa alles jäänud valdkonna ettevõtetest võib määruse mõjul tegevuse lõpetada ning mingi osa omavahel ühineda või hankida litsentsi mõnes teises Euroopa Liidu riigis.
Mis aitaks?
Võimaliku positsioonikaotuse võivad tingida ka muutused tegevuskeskkonna atraktiivsuses. Koostatud ülevaatest selgub, et valdkonna väljakutseid näevad ettevõtjad sarnasena eelnevatele aastatele. Põhifookus on jätkuvalt klientide leidmisel ning välisturgudele laienemisel. Küll aga on võrreldes varasemaga kasvanud mure kapitali kättesaadavuse ja tööjõukuludega toimetuleku pärast, kuid selle põhjusena võib näha oluliselt halvenenud üldist majanduse väljavaadet.
Samas varasemast vähem tunnevad finantstehnoloogia ettevõtjad (v.a. digitaalsete varade vahendamise valdkonnas) muret õigusliku keskkonna pärast nii kodu- kui välismaal. Seda on toetanud varasemast positiivsemad koostööle orienteeritud suhted seadusandjaga. Seega ei saa eelnevast üheselt järeldada, et tegevuskeskkonna tingimused oluliselt halvenenud oleks.
Mida teha, et Eesti finantstehnoloogia tiiger seisma ei jääks? Ettevõtjad ise usuvad, et vaja on õigusliku keskkonna parandamist, madalamaid makse ning paremat koostööd asjakohaste ametkondadega. Regulatsioonide osas on arenguruumi kaugidentifitseerimise ja online verifitseerimise valdkonnas. Eesti-siseselt tunnetavad ettevõtjad vajadust täiendavaks teatud tegevuste litsentseerimiseks, mis laiendaks nende ärivõimalusi näiteks faktooringu valdkonnas.
Minu hinnangul aitaks Eesti finantstehnoloogia tiigril mõistlikku tempot hoida üldise ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna hoidmine ning sobiliku valdkonnaspetsiifilise tegutsemiskeskkonna tagamine. Oluline samm viimaseks saaks astutud Eesti FinTech strateegia kinnitamisega, mis annaks sektori arengule konkreetsema suuna ning leevendaks erinevate regulatsioonide tõmbetuultes toimetavate ettevõtjate ebakindlust.
