TalTechi ja FinanceEstonia koostöös valmis Eesti fintech raport 2023, mis on järg 2019. ja 2021. aastal koostatud sektori ülevaadetele. Sellest, mis värskest uuringust selgus, rääkisime TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessori ning uurimismeeskonna juhi Laivi Laidrooga.

Kellele ja milleks Eesti fintech raport suunatud on?

Päris esimese raportiga soovisime aru saada, mida Eesti fintech sektor endast kujutab. Meil olid kokkupuuted Šveitsi kolleegidega, kes olid enda riigi kohta sellist raportit pikalt teinud ning nemad panid selle idee meil idanema. Kuna see teema pakkus TalTechile ka teaduse mõttes huvi, siis otsustasime härjal sarvist haarata ja selle lihtsalt ära teha. Kohe alguses otsustasime ära selle, et iga aasta seda teha ei jõua ja pole ka mõtet, sest muutused ei toimu nii kiiresti. Esimene raport valmis 2019. aastal, teise raporti jaoks 2021. aastal vaatasime mitmeid täiendavaid asju ning nüüd kolmandal korral 2023. aastal tekkis soov uuesti näha, mis viimase paari aastaga juhtunud on. Ma arvan, et see raport on ennekõike huvipakkuv Eestist kaugemal, aga siiski ka siinsetele ettevõtjatele ning akadeemilisele ringile – seal tuntakse kõrgendatud huvi meie fintech sektori vastu.

Kuidas ja kelle töö tulemusel raport valmis?

Fintech ettevõtjad andsid oma panuse küsitlustele vastamisega. FinanceEstonia aitas ettevõtjateni jõudmisel ning valideeris kõike seda, mida oleme kokku pannud. Paljuski on see aga TalTechi nägemusel sündinud – meie uurimismeeskond on pisike ning mina olen seda vedama sattunud. Aeg-ajalt oleme andmetöösse ka üliõpilasi kaasanud, sest selle töö maht on iga raportiga märgatavalt kasvanud.

Kuidas te raporti kontekstis fintechi defineerinud olete?

Oleme üritanud lähtuda definitsioonist, mida Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kasutab. Nende definitsioon on olemuselt väga laiahaardeline, mis tähendab, et põhifookus on küsimusel, kas ettevõte osutab finantsteenust või toetab innovaatiliste finantsteenuste osutamist läbi tehnoloogiapakkumise. Klassifitseerimise juures kasutame lähenemist, mida Cambridge koostöös teiste institutsioonidega nagu Maailmapank ja Maailma Majandusfoorum on välja pakkunud ja kasutanud. Selle lähenemise järgi jagunevad  fintechid kahte gruppi: finantsteenuste osutajad ja need, kes pakuvad selleks vajalikku tugiteenust. Akadeemilises vaates sõltub aga lõpuks definitsioon siiski paljuski uurija subjektiivsest hinnangust, kuidas tema seda käsitleb.

Kui palju meil kirjeldatud lähenemise kohaselt finteche on ja kuidas nende arv ajas muutunud on?

Näha on selget kasvu, mis on küll viimase kahe raporti vahel aeglustunud: 2019. aastal kaardistasime 84 ettevõtet, 2021. aastal 215 ning 2023 juba 264. Neid numbreid vaadates on oluline arvestada, et 2021. aastal ei sisaldunud raportis suur osa virtuaalvääringu teenusepakkujaid. Kui oleksime toona ka neid arvestanud, siis oleksime tänavu näinud pigem kukkumist. Lisaks ei õnnestu meil kindlasti kinni püüda kõiki väga varajase faasi ettevõtteid. Samas näeme, et pidevalt lisandub uusi finteche, ent samal ajal lõpetavad mõned oma tegevuse, kaotavad litsentsi või suunavad fookuse teisele turule. Seega on sektor väga dünaamiline, noor ja arenev.

Kuidas Eesti fintech sektorit iseloomustada – millised on peamised väljakutsed?

Sektori jaoks olulised teemad on läbi aastate jäänud samaks: kuidas jõuda kliendini ja laieneda välisturgudele ning milline on üldine majanduslik ja seadusandlik keskkond. Värske raporti puhul joonistub varasemaga võrreldes tugevamalt välja kõik, mis on seotud kapitali kättesaadavuse ja tööjõukuludega. Varasemalt pole neid teemasid nii aktiivselt rõhutatud. See näitab, et üldine majanduskeskkonna muutus on avaldanud mõju ka fintech ettevõtetele.

Kas ja milline on fintech sektori kasutamata potentsiaal?

Meie ettevõtete fookuses on läbivalt küsimus, kuidas liikuda välisturgudele. Eesti on nii väike, et ühel hetkel tuleb paratamatult hakata laienema siit kaugemale. Siis tekivad ka uued küsimused, näiteks miks ja kui kaua oma peakontorit siin hoida. Asukoha küsimused taanduvad sageli sellele, milliseid litsentse on vaja, kus on parem ligipääs kapitalile, kus on kliendid. Need tegurid muutuvad Eesti fintech sektori arengu seisukohalt aina olulisemaks ehk laiemalt domineerib küsimus sellest, kas Eesti suudab oma konkurentsieelist säilitada või mitte.

Kuidas Eestit täna nähakse, millised on plussid ja miinused?

Väga olulist muutust ei ole Eesti positsioonis aastate jooksul tunnetuslikult toimunud. Eesti eeliseks on kindlasti kogukond, mis hoiab kokku. Seda toetab ka tugev digitaalne infrastruktuur, aga ka Eesti digiriigi ja idufirmade kasvulava maine välismaal. Asukohaga seonduvat on viimasel paaril aastal oluliselt mõjutanud virtuaalvääringu lubadega seonduv. Euroopa Liidu uued regulatsioonid on samuti üht-teist keerukamaks muutnud ning Eesti eeliseid tasandanud.

Eesti seadusandlik keskkond laiemalt – kuidas see välja paistab uuringu kontekstis?

Seadusandliku keskkonna karmimaks muutumist ma uuringu põhjal ei taju. Huvitav on see, et kuigi sageli heidetakse ette ebasoodsat keskkonda, siis samal ajal on üha rohkem neid, kes ütlevad, et keskkond peabki karm olema. Seda selleks, et tagada järgmise võimaliku suure jama ärahoidmist. Selles mõttes sõltub vaade palju sellest, millises fintechi alamsektoris ettevõte ise toimetab. Mis aga tervikuna viimasest raportist huvitava ja positiivsena silma jäi oli tõdemus, et koostöö seadusandjaga on läinud paremaks. Regulaatorit ei vaadata enam kui hernehirmutist, mis võib viidata ka sellele, et viimane on ise koostööaltimaks muutunud ning see kajastub ettevõtjate hinnangutes.

Kuidas on muutunud fintechide majanduslik mõju, sh varade maht?

Kui 2019. aastal oli ettevõtete varade maht 1,03 miljardit eurot, siis 2022. aastal oli see 2,24 miljardit eurot. Kui võrrelda seda krediidiinstitutsioonidega, siis kõva areng ootab alles ees.

Millised valdkonnad või tegevussuunad fintechide seas domineerivad?

Jätkuvalt kõik, mis on seotud digitaalsete varade vahendamisega. See sektor on küll muutunud regulatiivses mõttes karmimaks ja enam mitte nii atraktiivseks, kuid endiselt on neid ettevõtteid proportsionaalselt kõige rohkem – kolmandik kõigist, keda suudame tuvastada. Läbi aja on olnud huvitav, et jaotus muude valdkondade vahel on väga kirju. Ei ole valdkonda, mis oleks täielikult katmata. See näitab, et sektori areng on suhteliselt tasakaalustatud.

Mis teid isiklikult raporti tulemustes üllatas?

Olukord ei ole hetkel negatiivsemaks muutunud, aga meil on siiski arenguruumi. Ettevõtjad näevad ka ise aspekte, millele tähelepanu tuleks pöörata, et keskkonda soodsamaks muuta. Üks hea näide – võiks litsentseerida tegevusi, mida seni ei ole litsentseeritud – näiteks faktooringu puhul oli arvamusavaldusi, et see avaks uusi ärivõimalusi ettevõtetele, kes tahaks selles valdkonnas toimetada. Aktuaalne on ka kõik, mis on seotud kaugtuvastuse ja verifitseerimisega väljapoole Euroopa Liidu majanduspiirkonda. Paljud fintechidega seonduvad mured on ka teistel kasvuettevõtetel – näiteks kuidas saavad ettevõtte välismaalasest omanikud siin pangakontot avada ja toimetada. Ka üldine majanduskeskkond paneb ettevõtteid mõtlema, aga see ei ole tegelikult mingi üllatus, vaid peegeldus fintechide igapäevast.