Findexable 2020 positsioneeris Eesti FinTech ettevõtete arvu, kvaliteedi ning keskkonna baasil kümnendaks riigiks maailmas. Milline paistab aga hetkeseis ja tulevikuväljavaade seestpoolt? Taltechi majandusteaduskonna ja FinanceEstonia koostöös valminud värske ülevaade näitab, et Eesti FinTech sektor on jätkanud viimasel kahel aastal kiiret arengut. 2020. aasta lõpuga hõlmab see sektor 215 Eestis registreeritud ettevõtet, mille töötajate arv läheneb kahele tuhandele, varade maht ületab 1 miljardi euro piiri ning tulud ulatuvad 235 miljoni euroni. Need näitajad vastavad 17% finantssektoris hõivatutele ning 2,9% krediidiasutuste varade mahule.
Kui vaadata Eesti FinTech ettevõtete tegevuse fookust, siis endiselt domineerivad ettevõtted, mis keskenduvad digitaalsete varade vahendamisele (nt 3Commas, CoinMetro, Ignium) või digitaalsele laenamisele (nt Creditstar, Credit24, Supplierplus). Samas on palju ettevõtteid ka digitaalsete maksete, ettevõtetele tehnoloogia pakkumise, WealthTech-i ning digitaalse kapitali kaasamise osas. Kuna kaks või enam ettevõtet võib leida muudeski olulisemates FinTech valdkondades, võib öelda, et Eesti FinTech maastik on jätkuvalt väga mitmekesine.
Eesti FinTech ettevõtete arengut on seni toetanud tugeva FinTech ökosüsteemi olemasolu. Selle aluseks on FinTech ettevõtted ise, Eesti tugev ettevõtluskultuur ning digitaalse infrastruktuuri olemasolu. Ökosüsteemi arengut on toetanud FinanceEstonia ettevõtjate katuseorganisatsioonina, iduettevõtjaid teotavad ühendused (nt Lift99, Eesti Asutajate Selts) ning Eesti väiksusest tulenev mitteformaalne suhtlus. Siit tekib aga küsimus, kuidas võiksime saada selles valdkonnas veelgi paremaks?
FinTech ettevõtjad ise leiavad, et nende asukohavalikuid on juhtinud asutajate tugev side Eestiga. Samas oluliseks on peetud ka kõrge kvaliteediga infrastruktuuri olemasolu ning piisavat regulatiivset selgust. Seejuures võivad ettevõtjad oma algseid asukohavaliku otsuseid muuta kui ei suudeta leida piisavalt kapitali, kliente või tekib regulatiivseid takistusi.
Senine COVID pandeemia mõju Eesti FinTech ettevõtetele on olnud suhteliselt vähene ning piirdunud peamiselt ettevõtete sisese tegevuse ümberkorraldusega. Siiski on mõned ettevõtjad kasutanud seda aega uute toodete väljatöötamiseks või laienemiseks. Üldisemas plaanis nähakse edaspidi suuremat arengupotentsiaali avatud panganduses, digitaalses rahas ning RegTech valdkonnas. Olulisimaks lahendamist vajavaks kitsaskohaks peetakse jätkuvalt regulatsioonidega seonduvat. Enim oodatakse selgitusi oma kliendi tundmise, rahapesu, PSD2 ning isikutuvastusega seotud aspektidele. Samas soovitakse näha, et Eesti regulatsioonid ei oleks piiravamad kui teistes Euroopa Liidu riikides.
Selleks, et Eesti aktraktiivsus FinTech ettevõtete silmis suureneks, tuleks tugevdada koostööd FinTech ettevõtete ning Eestis tegutsevate finantsteenuste pakkujate vahel ja ka FinTech ettevõtjate endi vahel. Samuti peavad ettevõtjad oluliseks riigipoolset suuremat valmisolekut valdkonda toetada, olgu see siis läbi regulatsioonide teekaardi koostamise, läbi regulatsioonide tõlgenduste pakkumise või otsese rahalise toetuse FinTech ettevõtjate tegemistele. Kuna FinTech valdkond annab võimaluse Eesti finantssektoril ajaga kaasas käia ning säilitada Eesti tuntust digiriigina, on oluline, et valdkonna senine areng ei peatuks. Viimane eeldab, et suudame luua ärikeskkonna, mis on neile piisavalt atraktiivne nii alustavale kui juba tegutsevale ettevõttele. Peamiseks väljakutseks jääb see, et kuidas saame seda teha samaaegselt liigseid riske võtmata.
Autor: Laivi Laidroo, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent
