FinanceEstonia liikmed IIZI Kindlustusmaakler AS ning advokaadibüroo Sorainen korraldasid mais juhatuse liikme vastutuskindlustuse teemal seminari. Ühiselt arutati, millised probleemid võivad juhatuse liiget tabada, kuidas juhatuse liikme vastutuskindlustus Leedu näitel praktikas töötab ning millised on hetketrendid.

Millised probleemid võivad juhatuse liiget tabada?

Soraineni partner ja vandeadvokaat Norman Aas rääkis seminari sissejuhatuseks, et sageli peetakse äriühingu asutamist ja juhtimist väga auväärseks ja glamuurseks väljakutseks, kuid tegelikkuses on see väga kõrge riskiga valdkond. Advokaadina näeb ta juhtide laual palju probleeme, mis tulenevad sellest, et seaduse ja äritegevuse vaatest on juhatuse liikmel palju kohustusi. Kindlustus võib olla oluline vahend probleemidega toime tulemiseks.

Aas tõi näiteid kohtupraktikast, kus ühing on juhatuse liikme vastu hagi esitanud ja hakanud kahju sisse nõudma. “Näiteks tehingud, mida juhatuse liige on teinud, erinevad tavapärastest turu tingimustest märkimisväärselt ja tekitavad ettevõttele kahju,” kirjeldas Aas tüüpilist kaasust. Samuti on levinud juhtumid, kus laenulepinguga jäetakse sõlmimata tagatiskokkulepe, kinnistu on võõrandatud alla turuhinna, juhatuse liige ei suuda tõendada, et pangakontolt võetud raha kasutati äriühingu huvides või tehing tehti huvide konfliktis.

Vaidlusi iseloomustab, et hagi esitab praeguse või endise juhatuse liikme vastu ühing ise. “Vaidlus käib tavaliselt selle üle, kas juhatuse liige käitus kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Tõendamiskoormus on ühingul, kes peab tõendama, et teine pool on rikkunud,” rõhutas Aas. Tavaliselt on vaidlused õiguslikult keerukad ja sisaldavad majanduslikke komponente ning emotsionaalses mõttes rasked, sest pooled on tülis ja nende huvid on vastandlikud. 

“Eesti ettevõtted teavad, et juhatuse liikme leping peab sisaldama optsioonilepingut, et saada osa kasumist, kui kõik läheb hästi. Kaitsemehhanismid juhuks, kui läheb halvasti, jäetakse lisamata. Siin võiks üks lahendus olla, et ühing peab kindlustama ettevõtte juhi võimalikud vaidlused,” võttis Aas kindlustamise olulisuse kokku.

Kuidas töötab D&O kindlustus Leedu näitel praktikas?

Soraineni Leedu kontori advokaat Indrė Pelėdaitė roll D&O juhtumites on olla kahjunõustaja ning vaadata vaidlust kindlustusandja pilgu läbi, et aidata neil kahjujuhtumeid käsitleda. Leedus on D&O kindlustus laialdaselt kasutuses juba 10 aastat ja see on väga populaarne kindlustusteenus, mis on ettevõtete jaoks sama tavapärane nagu vara- ja vastutuskindlustus.

“Väga tihti nõuavad D&O kindlustuse sõlmimist investorid, sest mõnikord on nad ise ettevõtte juhatuses või soovivad kaitsta ettevõttesse investeeritud finantsvara,” tõi Pelėdaitė välja ühe kindlustuslepingu ostmise põhjuse. Leedus on D&O hetkel ka populaarne talentide värbamisel, sest noored spetsialistid eeldavad, et see on juhtivale kohale tööle asumisel kompensatsioonipaketis.

Leedus hagetakse kõige enam tegevjuhte, järgnevad nõuded teiste juhtkonna liikmete vastu. Viimastel aastatel hagetakse üha rohkem ka teisi juhtivtöötajaid, endisi juhtkonna liikmeid ja tütarettevõtete juhte. Kõige rohkem tuleb ette juhtumeid, kus juhatuse liikme vastu esitab nõude ettevõte. “Näiteks oli meil hiljuti juhtum, kus nisu tootva ettevõtte juhi vastu esitati nõue. Nad müüsid järgmise aasta saaki ja ettevõtte juhti süüdistati liiga madala hinnaga müümises ning nõuti 50 000 euro suuruse kahju hüvitamist,” rääkis Pelėdaitė tüüpilisest kaasusest. “Veel üks näide on pankrotiavalduse esitamata jätmine, kus ettevõtte juht ei esitanud poole aasta jooksul pankrotiavaldust ja pankrotihaldur nõudis juhatuse liikmelt saamata käibe hüvitamist.”

Pelėdaitė soovitas kindlustuse ostmisel valida sobiv kaitse vastavalt sellele, mida ettevõte vajab, sest kindlustustingimused ja vajadused on erinevad. Oluline on avaldada kindlustusandjale infot eelnevate kahjujuhtumite või teadaolevate asjaolude kohta, sest näiteks Leedus on sellel alusel ette tulnud keeldumisi või hüvitise vähendamist.

Millised on hetketrendid D&O kindlustuses?

“D&O kindlustaja ideaalne klient ostab kindlustust põhjusel, et see kuulub äriühingu juhtimise hea tava juurde,” nentis kogenud juhtimisriskide kindlustaja Peter Schlamberger. Kui kindlustuse ostmise taga on ainult isiklik huvi, siis võib tekkida moraalirisk, sest kindlustatud isik võib lepingu sõlmimise hetkel teada kindlustusandjast rohkem. Seepärast peab eksisteerima tasakaal, kus investorid, osanikud ja juhid soovivad võrdselt kaitsta ettevõtte ja oma isiklikku vara.

Eestis, Leedus ja Mandri-Euroopas ei ole juhatuse liikmete ja ettevõtte vahelised kokkulepped ettevõtte poolt kahju hüvitamiseks tavapärased. Mis tähendab, et ettevõte peab juhatuse liikme õiguskuludeks ja kahjuhüvitiseks leidma vahendid ettevõtte varadest (Eesti seadused vaikimisi lubavad seda, kuid näiteks Prantsusmaal mitte). Arvestades, et võimalik D&O kahju on väga suur, võib kindlustuspoliis olla kahju korral kasutamiseks ainuke likviidne vara. 

Kui investorid või osanikud esitavad juhatuse liikme vastu nõude ja D&O kindlustust pole, siis minnakse juhatuse liikme isiklike varade kallale. “Meie kogemus näitab, et Euroopas on inimesed enamike D&O juhtumite puhul nõude esitamise hetkel varatud või on vara mujale liigutanud, et võlausaldajad või hagejad neile ligi ei pääseks,” rääkis Schlamberger. 

Euroopa kohtupraktikas tõusevad hetkel esile ettevõttesisesed nõuded (ettevõte vs kindlustatud isikud või kindlustatud isikute omavahelised nõuded), ühishagid (kõik EL riigid peavad hakkama neid võimaldama, ennekõike tarbijate huve silmas pidades),  ametiasutuste järelvalvetegevusega seotud nõuded, ESG (keskkond, sotsiaalsed tegurid ja juhtimiskultuur), rahapesu, sanktsioonide ja andmekaitsemäärusega (GDPR) seonduv, pandeemia ja sõjaolukorraga kaasnevad teemad. 

“Esimene D&O poliisi sõlmiti Lloyds’is 1933. aastal peale ülemaailmset majanduskriisi. Iga kord, kui majandusolukord halveneb, tõuseb nõudlus D&O kindlustuse järele,” rääkis Schlamberger lõpetuseks. “Me arvame, et peagi on oodata suurt hulka maksejõuetuse juhtumeid – mitte küll kohe, kuid 3-5 aasta jooksul.”

Eestis tegutsevad kindlustusandjad juhtivtöötajate vastutuskindlustust praktiliselt ei paku. Juhatuse liikme vastutuskindlustus hüvitab tegelikust või väidetavast veast, hooletusest, tegevusetusest, valest või eksitavast otsusest, kohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahjud ning õigusabikulud ja erinevad lisakulud (nt avalike suhete juhtimise kulud, erakorralised kulud, ekspertiisikulud). Nõudeid võivad esitada ettevõte, omanikud, teised kindlustatud isikud. Väljaspool ettevõtet võivad nõude esitada võlausaldajad, aktsionärid ja osanikud, kliendid, tarnijad, ametiasutused, üha sagedamini ka töötajad.