Krüptovaraturgude määruse (MiCA) lõplik versioon võetakse vastu käesoleva aasta aprillis, kuid tõenäoliselt jäävad määruse põhiideed olemasoleval kujul paika. Millised need on ja kuidas mõjutab uus määrus Eestit, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Vladislav Linko ja juristi abi Daniel Moppel.

Mitmed liikmesriigid, sh Eesti, on kehtestanud krüptovaldkonna reguleerimiseks erineva rangusega riigisisesed regulatsioonid, et krüptovaraturg kontrolli alla saada. MiCA eesmärk on kehtestada kogu Euroopa Liidu tasandil ühetaoline krüptovarade ja -turu regulatsioon, mis kaitseb turuosalisi ning määratleb ära erinevad krüptovara liigid.

Uus regulatsioon tagab investoritele ja tarbijatele senisest oluliselt laialdasema kaitse investeerimisest tulenevate pettuste, turumanipulatsioonide või muude riskide eest. Teenuste osutajatele kehtestatud ranged nõuded tagavad ka nende vastutuse investorite ees, kui investorite varaga peaks midagi juhtuma. Siiski ei ole MiCA eesmärk ainult piirangute kehtestamine. Ühetaoline regulatsioon ning krüptovarade defineerimine loob valdkonna edasises arengus ka teatud selguse, mida varasemalt olnud ei ole.

Täpsemalt näeb MiCA ette raamistiku, mis kehtestab ühtsed nõuded krüptovara emiteerimiseks, avalikuks pakkumiseks ja kauplemisele lubamiseks. Paika pannakse ka ühtsed eeskirjad, mis puudutavad krüptovarateenuste osutajate ja token’ite emitentide tegevuslubade andmist, järelevalvet, tegevust, korraldust ja juhtimist. Samuti käsitletakse krüptovara omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide kaitset ning meetmeid siseringitehingute, siseteabe ebaseadusliku avaldamise ja krüptovaraga seotud turumanipulatsiooni vältimiseks.

MiCA ei kohaldu muuhulgas sellise krüptovara suhtes, mis on kordumatu ja ei ole asendatav muu krüptovaraga (nt NFT) ning muude finantsinstrumentidega, mida reguleerib väärtpaberikeskne direktiiv MiFID (nt väärtpaberi-token ehk security token).

Uued eeskirjad token’ite avalikuks pakkumiseks

Kirjeldatud muudatustega antakse selged definitsioonid kõige olulisematele krüptovara liikidele ja nendega seotud teenuste õiguslikele piirangutele. Määratletud on kahte liiki stabiilset krüptovara (stablecoins): 1) elektroonilise raha (e-raha) token’id ja (2) varapõhised token’id (asset-referenced token). 

MiCA määratleb ka kasutus-token’id (utility token), mis on sellist tüüpi krüptovara, mis võimaldab ligipääsu ainult selle emitendi poolt pakutavale kaubale või teenusele. 

Krüptovara avaliku pakkumise korraldamise üldreeglid

Mistahes krüptovara, välja arvatud varapõhised token’id ja e-raha token’id, avalik pakkumine on lubatud vaid juhul, kui emitent:

• on juriidiline isik;
• on koostanud ja avaldanud valge raamatu, st ülevaatliku dokumendi konkreetse krüptovara kohta (whitepaper);
• on teatanud valgest raamatust reguleerivale asutusele (Eestis on selleks Finantsinspektsioon);
• on koostanud ja avaldanud reklaamteated, kui see on asjakohane.

Stabiilse krüptovara väljastamisele hakkavad kehtima erinõuded, mis on suunatud selle usaldusväärsuse tõstmisele. Kui pakkuja ei kavatse lubada token’eid kauplemisplatvormil kauplemisele (nt Binance), ei ole mitte avalike pakkumiste puhul valge raamatu ja reklaamteadete koostamine ja avaldamine kohustuslik.

Ülalkirjeldatud nõuded ei kohaldu, kui:

1. krüptovara pakutakse tasuta (nt airdrop’id); 
2. krüptovara luuakse automaatselt tasuna hajusraamatu tehnoloogia (DLT) säilitamise või tehingute valideerimise (nt panustamine ehk staking) eest; 
3. pakkumine puudutab olemasoleva või kasutuses oleva kauba või teenuse kasutus-token’it; 
4. krüptovara omanik saab seda kasutada ainult nende kauplejate kaupade ja teenuste eest tasumisel, kellel on lepingulised kokkulepped selle krüptovara pakkujaga.  

Lubade andmine ja nõuded stabiilse krüptovara pakkumiseks

Määruses on sätestatud reegel, mille kohaselt võivad varapõhiseid token’eid emiteerida ainult krediidiasutused (st pangad) või vastava tegevusloaga isikud.  

Varapõhiste token’ite puhul, mille emiteeritud väärtus on suurem kui 100 miljonit eurot, on emitent kohustatud esitama kord kvartalis aruande token’ite kasutamise erinevate parameetrite kohta. Varapõhiste token’ite emitendid peavad jälgima, et token’ite hinnanguline keskmine tehingute arv ja väärtus ühes päevas (mis on seotud kasutamisega vahetusvahendina) ei ületaks kvartali jooksul vastavalt 1 000 000 tehingut ja 200 miljonit eurot. 

Varapõhiste token’ite emitentidele on kohustuslikud pädevad ja efektiivsed juhtimismehhanismid, et tagada neid väljastava ettevõtte vastutustundlik ja läbipaistev juhtimine. See hõlmab järgmisi nõudeid: 

• token’ite funktsionaalsus (nt protsessid, mis tagavad token’ite igal ajal lunastamise õiguse, taastamiskavad eeskirjade mittetäitmise korral ja muud); ja 
• omavahendid vähemalt 350 000 euro ulatuses; ja 
• kohustuslikud reservvarad, mis tuleb eraldada emitendi varadest ja usaldada krediidiasutustele, krüptovara teenuseosutajatele või investeerimisühingutele.

E-raha token’ite puhul lubatakse ka e-raha asutustel pakkumist korraldada nii, et tegevusloa nõue asendub valge raamatu avaldamise nõudega. 

Reguleeritud krüptovara teenused

MiCA võtab kasutusele mõiste “krüptovara teenused”, mis tähendab kõiki allpool loetletud teenuseid ja tegevusi:

1. krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel;
2. krüptovaradega kauplemise platvormi korraldamine;
3. krüptovara vahetamine rahaliste vahendite vastu;
4. krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;
5. krüptovaraga seotud korralduste täitmine kolmandate isikute nimel;
6. krüptovara suunatud pakkumine; 
7. krüptovara ülekandeteenuste osutamine kolmandate isikute nimel;
8. krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kolmandate isikute nimel;
9. krüptovara kohta nõu andmine;
10. krüptovara portfellihalduse pakkumine.

Neid teenuseid on võimalik osutada ainult pärast vastava tegevusloa saamist või olles juba tegevusloaga turuosaline, nt pank, investeerimisühing või e-raha asutus. Tegevusluba omavad teenusepakkujad võivad tegutsemist jätkata, kui teatavad selles oma riigi järelevalveorganile ning tegutsevad edaspidi MiCA-põhise analoogse ja aktiivse tegevusloa piirides. Näiteks võib tegevusloaga e-raha asutus tegutseda kasutades e-raha token’eid, investeerimisfondi valitseja võib ELis pakkuda krüptovara teenuseid, mis on samaväärsed investeerimisportfellide haldamisega. 

Teenuseosutajad, kes kavatsevad tegutseda üksnes krüptovaraga, peaksid arvestama arvukate nõuetega, mis tulenevad konkreetse teenuse alaliigist. Näiteks ei tohi krüptovahetusteenuse tegevusloaga teenuseosutajad saada mis tahes tasu, allahindlust ega mitterahalist hüve klientidele osutatud teenuste eest. Muude eeskirjade hulka kuuluvad nõuded omavahenditele (st likviidsetele vahenditele) ja muud sarnased nõuded. 

Luba ei nõuta sellise krüptovara hoidmisel, haldamisel ja võõrandamisel, mis on loodud näiteks panustamise (staking) käigus või juhul, kui krüptovara omanikul on krüptovara võimalik kasutada üksnes piiratud kauplejatega võrgustikus kaupade ja teenuste eest tasumisel, või juhul, kui krüptovara on lubatud kauplemise platvormile. 

Määrus nõuab tegevusloaga teenuseosutajatelt registrijärgset asukohta EL-i liikmesriigis, kus nad osutavad vähemalt osa oma krüptovara teenustest. Nende tegelik juhtimistegevuse asukoht peab asuma EL-is ning vähemalt üks juhtidest peab olema EL-i resident. 

Milline on olukord Eestis?

Eesti on saanud tuntuks kui üks rangemini reguleeritud jurisdiktsioon krüptoettevõtete asutamiseks ja haldamiseks. Ehkki mitte väärtpaberi-token’ite (non-security token) emiteerimist ei ole veel reguleeritud, on nn virtuaalvääringuteenuste osutajate tegevusloa ja tegevusloa tingimuste osas järgitud suuresti MiCA tingimusi. 

Kuigi tegevusloaga ettevõtted Eestis peavad teenuste osutamise õiguse säilitamiseks täitma mitmeid uusi kohustusi, on nad paljude teiste nõuetega juba vastavuses, mis võimaldab neil MiCAga avanevatest uutest võimalustest osa saada varem, kui see oleks võimalik mujal, kus on varasemalt oluliselt teistsuguseid regulatsioone rakendatud.