FinanceEstonia foorumil esinenud Helsingi börsijuht Henrik Husman tõdes uuringutele tuginedes, et 80% kõikidest plokiahela tehnoloogial põhinevatest rahastamismudelitest (ICO) on mingil kujul pettus. Lisaks on tema sõnul ICO’de puhul murekohaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise võimalikud aspektid.
Husman rõhutas, et kui ettevõtte aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) puhul saab investor olla kindel selles, mis ta raha eest saab, siis ICO puhul puudub regulatsioon, mis seda tagaks. „Finantsmaailmas on regulatsioonide hulk viimase kümne aastaga tohutult kasvanud ja selle eesmärk on kaitsta kodanikke halbade otsuste tegemise eest,“ toonitas Husman.
Krüptovarade kauplemiskeskkonda arendava ettevõttel CoinMetro õnnestus kaasata ICO abil ainuüksi esimeste voorudega 7000 kasutajalt kokku 12 miljonit eurot. „See on igal juhul finantsmaailma tulevik. Kui 80 protsenti ICO’dest on pettus, siis ma väidan, et ka 80-90% kõikidest uutest ettevõtetest ebaõnnestub. Seetõttu ei tohiks seda fakti liiga traagiliselt võtta,“ kinnitas CoinMetro juht Kevin Murcko.
Mullu oktoobris ICO abil 17,5 miljonit dollarit kaasanud ettevõtte Change juht Kristjan Kangro sõnul on praegune olukord selline, et IPO’d on ülereguleeritud ning ICO’d alareguleeritud. „Kui IPO on ennekõike raha kaasamise võimalus suurtele, siis ICO jällegi keskmise- ja väikese suurusega ettevõtetele,“ lisas ta. Mitte vähemoluline pole tema sõnul ka asjaolu, et ICO’d avavad suurele hulgale jaeinvestoritele ligipääsu kapitaliturule.
Euroopa riskikapitali fondi Speedinvest juht Tom Filip Lesche jäi arutelus osaledes endale kindlaks selles, et investorkaitse ja turvalisuse seisukohalt peaks olema informatsiooni kvaliteet ja läbipaistvus igal juhul ka ICO’de puhul tagatud. Tema sõnul on investorkaitse süsteemis arusaadav ja ühtsete standardite järgi esitatav informatsioon investorile kriitiliselt vajalik investeerimisotsuse tegemiseks.
Eestis oli 2018. aasta detsembri seisuga antud välja ligikaudu 1 000 tegevusluba virtuaalvääringu vahetamise teenuse ja virtuaalvääringu rahakoti teenuse pakkumiseks. Samas puudub sisuline regulatsioon ja järelevalve nende ettevõtete tegevuse üle. FinanceEstoniaseisab muuhulgas selle eest, et neil ettevõtetel oleks olemas reeglid riskide juhtimiseks, oleks tehingueelne ja tehingujärgne läbipaistvus ning asjakohane järelevalve. Järelturgude regulatsioonil on oluline koht ka turgude läbipaistvuse ja investorkaitse tagamisel.
