FinanceEstonia tellitud ja KPMG poolt läbi viidud analüüsist selgub, et Eesti finantsteenuste turg on pea kõige ühekülgsem kogu Euroopas. Tarbijakrediidi osakaal SKP-st on Eestis muu Euroopaga võrreldes umbes kaks korda väiksem ning finantsteenuste turg koondunud üksikute suuremate pankade kätte.
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi Andrus Alberi sõnul langes majanduskriisist väljudes tarbijakrediidi maht viie aastaga pea kõigis Euroopa Liidu riikides, Eestis seejuures enam kui 40%. “Tarbijakrediidituru areng on üks võimalus Eesti üldise majandusarengu elavdamiseks. Mida mitmekesisem on finantsteenuste sektor, seda arenenum on kogu majandus,” kommenteeris Alber analüüsi järeldusi.
Tarbijakrediidist on kujunenud keskne aruteluteema ülelaenamisest rääkides, ent tegelikkuses on selle sektori panus eraisikute laenukoormusesse pea olematu. Eesti üks murekohti seisneb täna pigem selles, et siinne finantsteenuste turg on Euroopa mõistes liialt ühekülgne. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89% varadest. Hullem on Euroopas olukord vaid Kreekas, kus vastav näitaja on 95%.
Samas teenindab universaalpanganduse väline finantsteenuste sektor eraisikuid ja ettevõtteid, keda universaalpangad erinevatel põhjustel ei teeninda. Oluline on teha vahet 2016. aasta märtsis uuendatud krediidiandjate ja –vahendajate seadusele eelnenud ja kehtiva seaduse alusel praegu toimival turul. “Tarbijakrediidi teenuste turu reguleerimine on vajalik ning seda on täna Eestis piisavalt tehtud – reguleeritud turg töötab mõistlikult,” summeeris Alber.
Tööd tuleb teha selle nimel, et luua kiire kohanemisvõimega ning uuendustele suunatud ettevõtete jaoks sobiv tegevuskeskkond. Muuhulgas tuleks kaaluda, kas Euroopa rangeimad reklaamipiirangud täidavad oma eesmärki või pigem vähendavad ettevõtete võimalusi tuua turule uusi, innovaatilisi ja ka tarbijatele soodsamaid teenuseid.
Samuti tuleb Eestis tööd jätkata finantskirjaoskuse arendamisega, sest tarbijate teadmine turu mitmekesisusest on piiratud. Ranged reklaamipiirangud on siingi takistuseks. “Suur osa tarbijaid ei kaalu enne laenuotsuse tegemist erinevaid alternatiivseid võimalusi. Enamus inimestest valib kodupanga poolt pakutud lahenduse, hoolimata sellest, et mujalt võiks sama teenuse soodsamatel tingimustel saada,” kirjeldas Alber tänast olukorda.
Analüüsist järeldub, et mitmeid tänasel turul eksisteerivaid probleeme ja hirme aitaks lahendada positiivse krediidi registri loomine. Eesti on siiani üks väheseid Euroopa riike, kus selline register puudub.
Tutvu uuringuga “Eesti tarbijakrediidituru olemus rahvusvahelises võrdluses“
