Mai keskel toimunud krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi kohtumisel andis FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson ülevaate vastutustundliku laenamise põhimõtete hindamist ja tarbijakrediidi vaidlusi puudutavast kohtupraktikast. Ministeeriumide esindajad tutvustasid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõud, krediidiinkassode ja -ostjate seaduse muudatusi ning reklaamiseaduse arenguid.
Triniti vandeadvokaat Katri Tomson tõi välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamise probleemi keskmes on olukord, kus kohtud tõlgendavad seadust viisil, mis ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Turuosalistele on eriti segadust tekitav olemasolevate jõustunud kohtuotsuste korral kohtuvaidluste tagasiulatuvalt sisuliselt uuesti avamine juhul, kui varasemas kohtuasjas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei kontrollitud (loe samal teemal ka Eesti Ekspressi 22.05 artiklit).
Tänane reaalsus on see, et erinevad kohtud teevad erinevaid otsuseid. Kohtusse pöördumisel ei ole kahjuks tulemus lõpuni ette ennustatav. FinanceEstonia soov on leida olukorrale lahendus ning kutsuda kokku erinevaid osapooli kaasav ümarlaud. Samuti kaalutakse erinevaid praktilisi ettepanekuid, mille elluviimist saaks FinanceEstonia toetada, sh seadusemuudatuste tasandil. FinanceEstonia jätkab tööd ka selles suunas, et krediiditeabe jagamise seadus saaks võimalikult kiiresti ja turuosaliste ootustele vastavas sõnastuses vastu võetud ja rakendatud.
Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula tutvustas töögrupi kohtumisel krediiditeabe jagamise seaduse eelnõud. Eelnõu võimaldab Eestisse luua krediiditeaberegistri, kuhu kõik laenuandjad peavad esitama info väljastatud laenude kohta. Iga uus laen või lepingumuudatus peab registrisse jõudma 24 tunni jooksul.
Vastutustundliku laenamise kontekstis on olulisim krediidiandjate kohustus enne krediidi väljastamist läbi viia laenutaotleja registriandmete kontroll. Sellega seoses vajab FinanceEstonia hinnangul seaduseelnõu lihvimist veel osas, mis puudutab registrisse kantavat andmekoosseisu, samuti registrist infot saama õigustatud isikute ringi ning registripäringute tegemise õiguslikku alust.
MKMi ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Triinu Sillamaa tegi ülevaate reklaamiseaduse muutmisese arengutest. Vajaduse muudatuste tegemisteks on tinginud olukord, kus praegust seadust on keeruline mõista ja rakendada, see ei arvesta muutunud turuolukorraga ning järelevalve hoovad ei ole piisavalt tõhusad. Järgmisena ootab ees väljatöötamiskavatsuse analüüs, reklaami mõjusid käsitleva uuringu tegemine, arutelud ning selle pinnalt eelnõu koostamine aasta lõpuks.
Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt andis töögrupi kohtumisel liikmetele ülevaate KIOS-i rakendamisest ja jõustumisest.
