Eesti tarbijakrediidi pakkujad püüavad jõuliselt kummutada arusaama nagu oleks igasugune laenutegevus väljaspool suuremaid panku seotud halvamaiguliste kiirlaenudega.

FinanceEstonia krediidiandjate töörühma juht Andrus Alber tõdes, et kindlasti on krediidiandjate hulgas olnud neid, kes on nii oma kliente kui ka avalikkust petnud ja seega kogu sektori maine alla kiskunud, pakkudes ülikõrge intressiga laene neile, kes ei suuda seda teenindada.

«Kui ma vaatan ühiskonnas levivad seisukohti, kasvõi poliitikute või kommentaatorite suust, siis paljuski on need väiksemate krediidiandjate suhtes halvustavad. Tegelikult on tarbijakrediit täiesti normaalne osa majandusest,» rääkis Alber, kes on ühtlasi Finora Capitali juhatuse esimees.

Alber tõi välja, et tänaseks on finantsinspektsioonilt tarbijakrediidi andja loa saanud ligi 50 ettevõtet, kellest otseselt kiirlaenu andmisega tegeleb vähem kui kümme firmat. «Kuigi nad on väga erinevad, pannakse nad tihtipeale kõik ühte patta, nimetades neid ekslikult kiirlaenukontoriteks,» märkis ta.

Seetõttu ongi FinanceEstonia asunud viimase aasta jooksul Eesti inimesi harima, et finantskirjaoskuse taset tõsta. Esindusorganisatsioon on välja töötanud krediidiandja hea tava. Lisaks soovitakse teha koostöös finantsinspektsiooni ja ministeeriumitega erinevaid üritusi, kus neist teemadest räägitakse.

«Tegelikult on Eestis väga palju inimesi, kes isegi ei tea, et nad tarbimiskrediiti kasutavad. Näiteks suured telekomifirmad pakuvad tarbijakrediiti, samuti reisifirmad. See on meie ümber ja täiesti tavapärane elu osa,» lisas ta.

Kuna minevikus on terve hulk turuosalisi valesti käitunud, kehtestati Alberi sõnul krediidiandjatele väga karmid piirangud, eeskätt oma teenuste reklaamimisel. «Need on Euroopa kõige karmimad piirangud. Pole teisi riike, kus oleks lausreklaamikeeld teleris ja raadios. Isegi tavaline teavitustöö ja info jagamine on raskendatud,» lisas ta.

Karmid reklaamipiirangud on tema sõnul viinud aga selleni, et uutel tegijatel on raske turule pääseda. Lisaks vähendab see ettevõtete võimalusi tuua turule uusi, innovaatilisi ja ka tarbijatele soodsamaid teenuseid.

Eelmise aasta kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mitte-pankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustus taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. See on oluliselt turgu korrastanud ja varem enam kui 200 tarbijakrediidi pakkujast on luba vaid ligi 50 ettevõttel.

Seadusega kehtestati krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet. Nõude eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest ettevõtjate vastu.