Euroopa Liidu liikmesriigid saavad kuni mai keskpaigani esitada Euroopa Komisjonile oma ettepanekuid, kuidas elavdada Euroopa kapitaliturgu ja luua pankade kõrvale alternatiivseid rahastamisvõimalusi eelkõige väiksema ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kaasa on oodatud rääkima ka eestlased.
„Võrreldes Euroopa arenenud riikidega on Eesti ettevõtete võimalused end kapitaliturgude kaudu finantseerida, nt võlakirjade või omakapitali kaudu, suhtelised olematud. Eesti ettevõte finantseerib oma tegevust valdavalt kogutud kasumi arvelt ja pangalaenuga,” sõnas MTÜ FinanceEstonia juhatuse esimees Aare Tammemäe. „Seega, kui me saame kaasa aidata sellele, et meie kodanike säästud osaleksid aktiivsemalt majanduses, mitte ainult läbi pangahoiuste ning et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid paremini ligi finantskapitalile nii Eestis kui ka Euroopa turgudel, oleme loonud võimaluse suuremaks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ka Eestis. Piltlikult öeldes on inimese tervis parem, kui ta valib mitmekesise menüü. Seega on oluline kapitaliturgude arendamise protsessi panustada.”
Komisjoni eesmärk on, et tekiks EL-i kapitaliturgude liit ning Tammemäe usub, et veebruaris alanud konsultatsioonid – mida kutsutakse tinglikult roheliseks raamatuks – võivad mõjutada oluliselt ka Eesti kapitaliturgu. Mai keskpaigani kestvates konsultatsioonides uuritakse, kuidas kaotada EL-sisesed tõkked piiriüleste investeeringute tegemisele ning muuta majanduse rahastamine mitmekesisemaks, vähendades seejuures kapitali kaasamise kulusid.
„Soovime, et ettevõtete jaoks muutuks loomulikuks, et nad valivad iga oma kasvusammu jaoks erinevaid sobivaid rahastamise võimalusi, alates omakapitalist ja võlakirjadest kuni pangalaenuni välja,” sõnas Tammemäe. „Finantseerimise alternatiive on vaja, sest kui oleme kaldu ainult ühe või teise rahastamise allika suunas, võib majanduse kriisiperioodidel finantseerimine raskendatud olla.”
Tammemäe lisas, et ettevõtjate jaoks on positiivne, et Eestis ja mujal Baltimaades toimivad Euroopaga võrreldes hästi kapitaliseeritud pangad, kuid täna on viimane aeg selle kõrval tähelepanu pöörata ka kapitalituru edendamisele. Selleks tuleks kaasata rohkem kohalikke ja välisinvestoreid, pakkudes neile erinevaid instrumente
„Suurematel investoritel, sh Euroopas tegutsevatel pensionifondidel peab olema võimalus investeerida siinsetesse ettevõtetesse läbi erinevate fondiinstrumentide,” sõnas Tammemäe. „Tegelikult on finantseerimise mitmekesistamist vaja eriti just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele selleks, et Eesti ettevõtted saaksid tugevamateks, et omanikud ei loobuks osalustest niipea, kui tuleb hea pakkumine Põhjamaade firmadelt, et siia loodaks arenduskeskuseid ja rohkem töökohti. Suurtel ettevõtetel on lihtsam kaasata kapitali erinevatest allikatest. Seda on aga vähe kasutatud, eriti riigiettevõtete puhul.”
Ka Eesti Pank on korduvalt juhtinud tähelepanu, et rohkem kui teistes EL-i riikides on Eestis probleeme sellega, et alternatiivseid rahastusallikaid on vähe või neid peaaegu polegi. Kui EL-s oleks kogu liidus toimiv kapitaliturg, muudaks see paljudele Eesti ettevõtetele raha saamise lihtsamaks.
Tammemäe selgitas, et paljud Eesti ettevõtted on täna liiga väikesed, et minna kohe lisakapitali hankima näiteks Londoni börsilt. Nende ettevõtete jaoks peaks eksisteerima efektiivselt toimiv kodumaine kapitaliturg. Praegu on piiri tagant kapitali kaasamine eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kulukas ja keeruline. Väärpaberiemissionide ettevalmistamisega seotud kulud on kõrged ja teadlikkus kapitalituru võimalustest madal. See paneb paljud ettevõtted täna loobuma Euroopa kapitaliturgudele minekust. Kapitaliturgude liit aitaks loodetavasti kõiki neid probleeme lahendada.
„Kurss, mille peame võtma, on selge: ehitada üles ühtne kapitaliturg, tehes kindlaks takistused ja kõrvaldades need ükshaaval,” ütles finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu eest vastutav EL-i volinik Jonathan Hill. „Kapitali vaba liikumine on üks aluspõhimõtteid, millele EL rajati. Kasutagem rohkem kui 50 aastat pärast Rooma lepingu allkirjastamist seda võimalust muuta see eesmärk tegelikkuseks.”
