Finantsinspektsioon koostas riskide hindamiseks 2021. aastal finantssektori turu üldistel statistilistel näitajatel põhineva finantssektori sektoriaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu (SRA). Selle tulemused näitavad abistavana finantssektorite lõikes erinevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja ohtusid, millele peaksid finantssektori turuosalised oma tegevuses tähelepanu pöörama, et neid ei kasutataks ära rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. 

SRA abistab finantsasutusi riskipõhise lähenemise teostamisel, kuid konkreetse finantsasutuse risk ning kohaldatav hoolsusmeede võib sõltuda selle tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmest. Rahapesu ja terrorismi rahastamise risk finantssektorile on jätkuv ja alaline, ka ajas muutunud riskide üldine vähenemine ei tähenda ohu (või ajas muutuva potentsiaalse ohu) puudumist. SRA ei muuda finantsasutustele pandud kohustusi, ega anna ka hinnanguid ühe või teise finantsasutuse lahenditele. 

Järgnevalt on toodud kokkuvõtvalt Finantsinspektsiooni SRA olulisemad hinnangud. Seda ülevaadet riskidest tuleb käsitleda koos riikliku riskihinnanguga, kuna ka viimane sisaldab endas finantssektori sektoriaalseid elemente ja SRA ei muuda neid. 

• Eestis tegutses 2020. aasta lõpu seisuga 120 rahapesu tõkestamise järelevalve alla kuuluvat turuosalist, nendest 14 olid krediidiasutused (hõlmates filiaale), 5 investeerimisühingud, 12 makseasutused, 5 elukindlustusseltsid (hõlmates filiaale), 16 fondivalitsejad, 56 krediidiandjad ja 9 krediidivahendajad; 
• Finantsinspektsioon hindab, et rahapesu oht Eesti finantssektoris on endiselt eelkõige seotud piiriülese rahapesu ohuga. 2019. aasta statistika ja eksperthinnangute alusel tekib Eestis aasta jooksul hinnanguliselt ligikaudu 120 mln eurot rahalisi vahendeid, mille suhtes potentsiaalselt võib esineda vajadus finantsasutuste vahendusel varjamistoiminguteks. Samas piiriülesed ohud – tehingud mitteresidentidega (hoiused, maksed, investeeringud jms) – on oma mahult ja ohult oluliselt suuremad võrreldes siseriikliku rahapesu ohuga; 
• Finantssektoriga seotud piiriülene oht on 2020. aasta lõpuga võrreldes ajalooga (võrdlusalusena 2014. aasta algus) osaliselt vähenenud, keskmisena vähenemine nähtub eelkõige krediidiasutuste tegevuses (mitte-residentide hoiuste osakaal, maksed) ning makseteenuse ja investeerimisteenuste valdkonnas (statistilised tegevusmahud); samuti on näha muutusi maksete struktuuris (makse keskmise suuruse vähenemine) ning geograafias, kus vähenenud on maksed nende riikide residentidega, mille majandusseos Eestiga on nõrk.
• Sellegipoolest hindab Finantsinspektsioon hoiuste, maksete ja investeeringute valdkonnas rahapesu ohtu (potentsiaalset ärakasutamist) endiselt keskmiseks ning seda kõrgemaks kui teistes finantssektori segmentides, mis on ka statistiliselt väiksemate mahtudega ning kus teenused keskenduvad enam kohalike isikute teenindamisele (elukindlustus, tarbimiskrediit, varahaldus (valitsevana II samba pension)); 
• Uue ohuna on statistiliselt suurenevana näha makseteenuste pakkumine korrespondentsuhete raames teistele finantsasutustele (sh avatud pangandus), kes kasutavad arvelduskontosid või fondi tooteid enda klientide teenindamiseks. Geograafilise ohu vaatest tuleb riskipõhiselt olla tähelepanelik lisaks tavapärastele kõrgema rahapesu ohuga riikidele ka nende riikide puhul, kus on näha statistiliselt olulist makseteenuste mahtude kasvu;
• Suurt tähelepanu tuleb osutada virtuaalvääringu teenuse osutajatele, eelkõige neile, kes pakuvad teenuse osutamisel anonüümsust, ei kogu ärisuhte loomisel ja jälgimisel asjakohast teavet, ega teavet makse osapoolte suhtes, samuti ei rakenda asjakohaseid ja tunnustatud sõelumise ja jälgimise lahendeid; 
• Seega juhib Finantsinspektsioon finantsasutuste tähelepanu, et kliendiga seotud rahapesu ohud (sh terrorismi rahastamine) on endiselt seotud olulisel määral klientidega, kes on seotud kõrgema rahapesu ohuga riikidega või kus finantsasutuse ja kliendi vahel on sedavõrd suur distants või millel on nõrk seos kohaliku majandusega, mis muudab finantsasutuse jaoks kliendi tegevusest arusaamise ja selle kontrollimise oluliselt keerulisemaks; 
• Müügikanalitega seotud ohtude hulgas ei ole Finantsinspektsioon uusi trende tuvastanud, mistõttu tuleb endiselt tähelepanu pöörata just uutele turule tulevatele müügikanalitele ning eelkõige nendele, mis pakuvad anonüümsust; 
• Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise viisid ning meetodid Eesti finantssektoriga seonduvalt viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud ning endiselt on kõige asjakohasemad need, mis on välja toodud Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise soovitusliku juhendi lisades 1 ja 2;
• Finantsasutustel tuleb vastumeetmena hoida riskikontrollisüsteemid ajakohased, vajadusel nendesse investeerida, senisest enam kaasata juhatust vastumeetmete üle otsustamisse, parandada vastavuskontrolli kultuuri ning tegevuse efektiivsust, parandada Rahapesu Andmebüroole tehtavate teadete kvaliteeti ning eriti oluline on investeerida ärisuhete seire lahenditesse. 

Foto: Shutterstock