Loodav võimuliit avalikustas aprilli alguses koalitsioonileppe, mis näeb ette mitmeid olulisi punkte ka finantssektori jaoks. Noppisime välja mõned olulisemad, mis sisaldusid ka FinanceEstonia poliitikasoovitustes, mida enne valimisi erakondadele tutvustati. 

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul on koalitsioonileppe sisu kantud riigirahanduse olukorra keerulisest seisust. Seda arvestades on tehtud mitmeid julgeid otsuseid nii eraisikute kui ka ettevõtjate jaoks. Seni suurimat vastukaja on saanud soov tõsta järgmisest aastast käibemaksu ja 2025. aastast tulumaksu kahe protsendipunkti võrra ehk 22 protsendini. 

“Koalitsioonilepe näitab uut valitsust kui eeskujuliku ettevõtte juhti, kes ei saa endale lubada kahjumiga elamist. Nii suured muutused tulid siiski mõneti üllatavalt, sest reeglina erineb riigi juhtimine ettevõtte juhtimisest – mandaat on mõnevõrra erinev kui pelgalt kasumlikkuse taotlemine. Eks tulevik näitab, kas ja kuidas lubatu ellu viiakse ning loomulikult tahaks loota, et oluliste muutuste juures kaasatakse aruteludesse ka turuosalisi,” ütles FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.

Sisu mõttes kumas valitsusliidu programmist Saare hinnangul tugevalt läbi fookus roheteemadele, mis on iseenesest positiivne. Küll aga tekib tema sõnul küsimus, kas majandusarengu alus peitub lisaks rohereformile veel milleski ja kui, siis milles? Finantssektori vaates tuleb Saare sõnul olla rahul nii pensionisüsteemi toetamise, positiivse krediidiregistri lubamise kui ka sooviga tuua rohkem riigiettevõtteid börsile ning nägemus Eestist kui ettevõtetete peakontorite maast.

“Nagu ikka peitub saatan lõpuks detailides ja eks koalitsioonileppe sõnastus annab ka vihjeid tegelikest ambitsioonidest. Näiteks “anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks” asemel võinuks ju olla konkreetsem ja öelda, et “loome tööandjapensioni”. Ka kiirlaenu reklaamide piiramise punkt nõuab edasist arutelu selle üle, mis on kiirlaen ja mis mitte,” lisas FinanceEstonia juhatuse esimees.

FinanceEstonia jaoks olulisemad punktid Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023-2027:

• 3.1.6.  Suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) finantsvõimekust suurprojektide käendamiseks, roheinvesteeringuteks ja Eesti ettevõtete välisturgudele laienemiseks. 
• 3.1.9. Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid.
• 3.1.10. Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
• 3.3.1. Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused.
• 3.3.6.  Tõstame üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2 protsendipunkti võrra 2025. aastal. Kaotame regulaarselt jagatavale kasumile kohalduva madalama tulumaksu määra. 
• 9.1.2. Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.
• 10.1.1. Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame erastamisele minevate ettevõtete nimekirja 2023. aasta lõpuks.
• 11.9. Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.

FinanceEstonia juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul tasub riigi rahanduse keerulise olukorra põhjuseid otsida koroonapandeemia ajast ning sellele järgnenud energiakriisist ja Ukraina sõjast. “Viimased kolm aastat järjest on valitsus pidanud kevaditi kokku panema lisaeelarve täiendavate kulude tegemiseks. Seejuures ei ole mitte kõik lisakulud olnud ajutise loomuga. Mitmed viimaste aastate kuluotsused on olnud sellised, mis on püsivalt riigi tulude ja kulude vahekorda halvendanud. Uute kulude kõrvale pole olnud kohustust ega soovi leida koheselt uusi tulusid või muid kulusid vähendada,” ütles Alber. 

2020. aasta alguses kehtestati Euroopa Liidus pandeemia puhkemise tõttu eelarvereeglite vabastusklausel ning sellega peatas ka Eesti oma püüdlused struktuurne tasakaal taastada. “2024. aastal kavatsetakse eelarvereeglid uuesti jõustada ning liikmesriigid peavad asuma oma riigirahandust taas korrastama. Selles vaates oligi uuel valitsusel tagumine aeg hakata püsikulude suurenemist tasakaalustama püsitulude suurendamisega,” lisas ta.