Eesti leevendas inimeste kaugtuvastamise nõudeid. Seadusemuudatus laiendab oluliselt teenusepakkujate võimalusi klientide isikusamasuse tuvastamiseks ning võimaldab kasutada erinevaid lahendusi, mis kriteeriumitele vastavad.
Siiski tuleb arvestada Euroopa Liidu seadusandlusega ning uue rahapesu tõkestamise määrusega, millega ühtlustatakse Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtete rahapesu tõkestamise kohustused. Eesti krediidi- ja finantseerimisasutustel on kohustus tuvastada kliendi isik, kui tehingu summa ületab 15 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul või kui klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist.
Varasemalt pidid ettevõtted kaugtuvastamiseks kasutama üksnes Euroopa Liidu nõuetele vastavat tarkvara koos isikut tõendava digitaalse dokumendiga. Lisaks kehtestas Eesti sobiva identifitseerimise tehnoloogia olemasolul inimese tuvastamisele ja andmete kontrollimisele täiendavad nõuded. Advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko sõnul oli muu hulgas kohustuslik reaalajas intervjuu korraldamine iga potentsiaalse kliendiga.
Seadusemuudatus võimaldab finantssektori teenusepakkujatel kasutada nüüd klientide kaugtuvastamiseks turul olemasolevaid, kuid varem kehtinud nõuetele mittevastavaid tehnoloogilisi lahendusi. Kasutatav tarkvara peab vastama kolmele nõudele:
- Kaugtuvastamise tehnoloogia peab andma piisava kindluse, et kliendi esitatud isikuandmed ja -dokumendid on õiged.
- Isikusamasuse kontrollimiseks kogutud andmed peavad olema piisava kvaliteediga ning olema säilitatud sama kvaliteetsel kujul.
- Isikusamasuse tuvastamise tarkvara ei tohi võimaldada tuvastamist kui (interneti)ühendus inimese ja tarkvara vahel katkeb.
Veriffi esindaja Aleksander Tsuimani sõnul astub Eesti antud muudatusega kaugtuvastamise vaates olulise sammu lähemale selgemale riskipõhisele lähenemisele, mida on edukalt rakendanud mitmed finantssektori ja -tehnoloogia tõmbekeskusteks olevad Euroopa riigid. “Uus regulatsioon on oma olemuselt paindlikum, tehnoloogia suhtes neutraalsem ning keskendub olulisimale, milleks on mitte tehnoloogia, vaid protsessi reguleerimine,” ütles ta.
See võimaldab Tsuimani sõnul kohustatud isikutel pidada sammu tehnoloogia ja riskide arenguga, sobitudes paremini ka ettevõtete reaalse eluga, sh riskijuhtimise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamise vajadusega. “Ettevõtted saavad keskenduda sellele, kuidas mõtestada riske konkreetselt oma äri kontekstis ning vähem sellele, kuidas täita väga detailseid tehnoloogilisi nõudeid. Vähem oluline ei ole ka asjaolu, et arvesse on võetud tegelikult ammu olemas olnud regulatiivseid võimalusi finantssektori arengu soodustamiseks, mida on loonud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) läbi oma kaugtuvastamise lahenduse suuniste ning Euroopa Liit läbi rahapesu ja terrorismi vastase võitluse direktiivide.”
Antud muudatus on ka hea näide dialoogi olulisusest sektori ettevõtete ja riigi vahel ning loodetavasti julgustab Tsuimani sõnul riiki võtma konkurentsivõimet ja innovatsiooni soodustavaid seisukohti senisest veelgi jõulisemalt. “Näiteks on Eestit ja Euroopa Liitu ees ootamas suured muudatused seoses juba toimuva rahapesu ja terrorismi vastase võitluse raamistiku ülevaatamisega. Loodame, et kõik see toob rohkem rahvusvahelise suunitlusega äri ka Eestisse,” lisas ta.
