Jaanuariga algab FinanceEstonia kümnes tegevusaasta. Oktoobris juhatuse esimeheks valitud Kaido Saar leiab, et FinanceEstonia tegutseb õigel kursil ja tänab liikmeid suure tehtud töö eest sel aastal.

Kuidas esimesed kuud uues ametis möödunud on?

Tegusalt, aga kuna olen FinanceEstonia juhatuses olnud siiski üle 5 aasta, siis usun, et liigume sarnasel kursil nagu varem.

Kui vastutusrikas roll on FinanceEstonia juhatuse esimehe amet?

See on erinev ühe ettevõtte juhtimisest. Meil on ca 90 erinevate huvidega ja erinevatest valdkondadest pärit liiget, kelle huvide koondamine on tihtipeale keerukas töö. Lisaks oleme me ka MTÜ, mis seisab meie liikmete vabatahtlikul soovil panustada. See, mida me siin ühiselt teeme mõjutab kogu finantssektori käekäiku.

Mis juhatuse laual kõige kuumemad teemad hetkel on?

Kui me vaatame uude aastasse, siis esimesena võiks öelda rahatarkus ja arukad otsused pensionireformi kontekstis. Teisena tooks välja fintechi ja innovatsiooni finantsvaldkonnas. Et Eesti ettevõtete suutlikkus oma tooteid ja teenuseid eksportida kasvaks, on tarvis, et ka kogu ümbritsev öko- ja tugisüsteem oleks seda soosiv ja toetav. Kolmandaks on oluline hetkel ka meie kapitaliturgude areng. Eesti on võrreldes teiste riikidega suhteliselt maha jäänud, kuna meil ei ole sellises ulatuses kohalikke finantsinstrumente, millesse investeerida. 

2020 on olnud aasta täis ootamatusi. Kui hästi on FinanceEstonia suutnud meie liikmetele toeks olla?

Ma arvan, et FinanceEstonia on olnud toeks mitte ainult sellel aastal, vaid pikemalt. Vaadates meie liikmete tagasisidet, mida me regulaarselt küsime, siis liikmete rahulolu meie kui organisatsiooniga on olnud läbivalt suhteliselt kõrge. Meie eripära aga väljendub selles, et tugi liikmetele sõltub muuhulgas sellest, kui palju on nad valmis ka ise panustama. Ja nad on sel aastal tõesti palju panustanud!

Aga finantssektorile?

Kevad tuli ootamatult ja paljud pikaajalised projektid pandi pausile. Nii näiteks lükkasime ka meie kevadel toimuma pidanud foorumi edasi järgmisesse aastasse. Sisulist tööd sektori arenguga seotud küsimustes oleme aga teinud läbivalt terve aasta. Töö on käinud nii positiivse krediidiregistri, EL ühisrahastuse määruse kui pensionikogumise eest seismise nimel. Aasta lõpus andsime liikmete ühise pingutusena sisendi isikutuvastamise määrusesse ning krediidiandjate töögrupiga saime valmis AML suunised.

Aasta jooksul on FinanceEstonia andnud sisendit kümnetesse seaduseelnõudesse, ettepanekutesse, määrustesse ja olnud tihedas dialoogis riigiametnikega. On see töö sel aastal vilja kandnud?

Ma usun küll. Nii nagu äriettevõtted, läks ka riik mingiks hetkeks seisma ja jäi mulje, et seadusloome osas keegi midagi ei teinud. Aga samas on näha, et sügisel hakati suure hooga jälle edasi tegutsema ja tundus, et tempo oli suurem kui tavaliselt, et kõik tagantjärele ära teha. Ma usun, et meie tegevusel on oluline mõju, meie sisendit kuulatakse ja küsitakse ning seda oleme me alati ka andnud. 

FinanceEstonia soovib toetada siinse finantssektori arengut. Kuidas sellele eesmärgile organisatsioonina järgmisel aastal lähemale liikuda võiksime?

Kapitalituru areng, finantstehnoloogia ja sektori innovatsiooni toetamine ning rahatarkus. Nendel suundadel on meil töörühmade juhid, kes mängivad nende eesmärkide poole liikumisel kõige suuremat rolli.

Jämedalt öeldes peaks meil tekkima juurde investeerimisvõimalusi. Mida rohkem on neid võimalusi, kuhu raha paigutada, seda avaramaks läheb meie kapitaliturg. Kui osad inimesed otsustavad pensionisambasse kogutud raha välja võtta ja investeerida, siis see haakub jällegi sellega, kas meil on neid võimalusi investeerimiseks. Rahatarkus ja kapitaliturud on omavahel tugevas seoses.

Ühe olulise teemana on rohepööre jõudnud üha intensiivsemalt finantssektorisse. Mida saame sektori esindajana siin ära teha?

Ma arvan, et see on teema, kus FinanceEstonia saab teha teavitustööd, pakkuda liikmetele võimalusi sellest rohkem teada saada ja häid ideid leida. Me saame ja peaksime olema antud teema ühed eestkõnelejad.

On ka neid, kes arvavad, et rohepööre toob ettevõtetele palju lisakohustusi ning see on kallis. Ma arvan, et meie ettevõtted võiksid mõelda hoopis seda, kuidas nemad sellest kasu saaksid lõigata. Kuna tegemist on pöördumatu protsessiga, siis mida varem sellele mõelda, seda suurema tõenäosusega sellest ka kasu ja konkurentsieelis saadakse. 

FinanceEstonial on praegu 5 aktiivset töögruppi. Kuidas neil läheb?

Väga tegusalt. Ma arvan, et nad on meie kui organisatsiooni kõige tugevam vara. Töögruppides tõstatakse ja lahendatakse probleeme, suheldakse omavahel. Meie mõte ongi pakkuda liikmetele võimalust saada ühe laua taga kokku ja ühiseid murekohtasid arutada ning neile lahendusi otsida. Koos on ikka lihtsam kui üksinda.

2021 täitub FinanceEstonial ka kümnes tegevusaasta. Millist rolli võiks FinanceEstonia Eesti finantssektoris kanda järgmise kümne aasta jooksul? 

Kui meil Eestis on täna üks TransferWise, siis miks ei võiks meil kümne aasta pärast olla kümme Tranferwise-i?! See tähendab ka FinanceEstonia liikmete seas, mis kindlasti näitaks ja kasvataks meie kui organisatsiooni mõju. Mitte ainult Eestis vaid ka välismaal.

Kas ja kuidas võiks areneda järgmise kümne aasta jooksul FinanceEstonia organisatsioonina?

Me tegutseme oma liikmete jaoks. Sellel kursil tuleks ka edasi tegutseda. Meie kliendid on ka meie endi liikmed. Peame hoidma liikmete rahulolu ja kui nende vajadused ja soovid muutuvad, siis tuleb ka vastavalt oma tegevust ümber korraldada.

FinanceEstonia liikmeskond on aastatega jõudsalt kasvanud ja hõlmab turuosalisi erinevatest finantsteenuste valdkondadest. Kas näed, et siin on veel kasvuruumi mingis suunas?

FinanceEstonia fookus ja sisu on finantssektor ning selleks ta ka jääb. Tõsi, meil on liikmeid erinevatest valdkondadest, kuid neid kõiki ühendab siiski finantssektor. 

Kas meie liikmete arv võiks kasvada? Siin on meil kindlasti potentsiaali saada suuremaks, kuid ma arvan, et see ei peaks olema eesmärk omaette. Kõige olulisem on organisatsiooni sisu, kvaliteet ja panus liikmete toetamisse. Täna on meil väga suur katvus finantssektori osas olemas ja liikmete arv ei muuda enam niivõrd meie mõju ja sõna kaalu sektoris. 

Mida soovid järgmiseks aastaks FinanceEstonia liikmetele?

Tõhusat ja kiiresti saabuvat vaktsiini! See ei lahenda ainult meditsiinilisi probleeme, vaid majanduslikus kontekstis on see inimesetele valguskiireks tunneli lõpus. Mida rutem see saabub, seda rõõmsam ja ilusam tulevik tundub ning julgustab tegema ka uusi investeeringuid. Kannatlikku meelt ja kirkaid hetki!