Eesti Pangas septembri lõpus toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu. 

Konverentsi avaettekannetes tõid nii Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis kui ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone esile, et inimeste maksekäitumine on viimaste aastatega kiiresti muutunud. Sularahakasutus on järsult vähenenud ning selle tagajärjel on kasvanud sõltuvus Euroopa-välistest teenusepakkujatest.

Euroopas pole siiani suudetud luua oma digitaalset makselahendust, mida kõikjal üle euroala ühtmoodi aktsepteeritaks. Samas saab globaalsete pingete kasvades järjest ilmsemaks, kui ohtlik on sõltuda kriitilises valdkonnas, mida on ka maksete toimimine majanduses, üksnes välise pakkuja otsustest ja suvast. Lisaks pärsib suur sõltuvus konkurentsi, millega kaasnevad kõrgemad hinnad nii kaupmeestele kui ka tarbijatele.

Eesti Panga konverentsil tõdeti, et digieuro võimaldab neid riske maandada, kindlustades selle, et euroala säilitab kontrolli oma finants- ja makseinfrastruktuuri üle. Teema jätkuks uurisime, mida arvab digieuro rollist ja tulevikust FinanceEstonia liikme LHV Panga juht Kadri Kiisel.

Millist rolli näeb LHV digieurol Euroopa makseinfrastruktuuris ja pankade konkurentsivõimes?

Digieuro võib aidata tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, suurendada vastupidavust kriisiolukordades ja vähendada sõltuvust Euroopa välistest makselahendustest. Küll usume, et digieuro saab olemasolevaid makselahendusi üksnes täiendada, mitte neid asendada.

Oleme valmis panustama teemat puudutavatesse aruteludesse, sest toimiva lahenduse eeldus on selge raamistik, mis annab pankadele kindlustunde enda rollist ja selle vastutustundlikust täitmisest.

On selge, et digieuro võetakse kasutusele üksnes juhul, kui selles nähakse reaalset kasu. See peab suutma luua inimestele ja ettevõtetele päriselt väärtust. Ainult laiapõhjaline digieuro kasutusele võtmine loob pinnase, et sellest saab tähenduslik osa Euroopa maksete tulevikust. Selles ebaõnnestumine tähendaks aga, et tegu on üksnes põneva, kuid kuluka eksperimendiga. Elu näitab, et Euroopa Liidu tasandil on ühtse ja päriselt mõjusa lahenduse loomine ning juurutamine tõenäoliselt üsna keeruline ülesanne.

Loomulikult kaasnevad väljakutsed iga uudse lahendusega. Digieuro puhul tuleb tähelepanu pöörata eeskätt tänase süsteemi killustamise ohule ja surve avaldamisele pangahoiustele, mis mõjutab pankade võimet majandust rahastada ning elavdada.

Kuidas võiks digieuro kasutuselevõtt mõjutada Eesti inimeste ja ettevõtete igapäevaseid makseid?

Eesti inimesed ja ettevõtted on juba täna harjunud kiirete, turvaliste, usaldusväärsete ning mugavate makselahendustega. Digieuro potentsiaal peitub seega lisandväärtuse loomises juba hästi toimivale süsteemile. Siinkohal kerkib taas küsimus, kas ja millises ajaraamis on realistlik oodata ühtset Euroopa Liidu ülest lahendust. Täna on seda väga keeruline hinnata.

Kui digieuro suudab pakkuda midagi praegustele lahendustele lisaks, näiteks võrguühenduseta maksed või parem ligipääs finantsteenustele, võib see täiendada olemasolevaid makseviise ja pakkuda suuremat kindlust kriisiolukordades. Ometi rõhutan, et kui digieuro ei suuda pakkuda selget kasu või kaasnevad sellega hoopis täiendav keerukus ning kulud, ei pruugi Eesti elanikud ja ettevõtted seda omaks võtta. Usaldus, läbipaistvus ja ühene selgus erinevate osapoolte vastutuses on digieuro tulevikus määrava tähtsusega.

Kas digieuro võiks anda tõuke ka innovatsiooniks ehk uute makselahenduste või teenuste loomiseks?

Digieurol on potentsiaal olla innovatsiooni katalüsaator, mis võib toetada arenguid näiteks offline-maksete valdkonnas. See on üks konkreetne teema, kus avalik hüve on selge ja digieuro võiks kanda oma rolli.

Samas on tähtis rõhutada, et kõike digieuroga seonduvat tuleb kujundada väga tähelepanelikult. Kui digieuro muutub ülereguleerituks, võib see innovatsiooni hoopis pärssida. Digieuro peaks jääma täiendavaks vahendiks, mis loob ruumi uutele ideedele, mitte muutuma neid piiravaks laeks. Selleks, et rääkida pikas vaates makseinnovatsioonist üle Euroopa ja digieuro rollist selles, tuleb esmalt leida õige tasakaal usalduse, paindlikkuse ning erinevate osapoolte partnerluse vahel.