Nähtamatu vaenlane koroonaviiruse näol on väga kiiresti halvanud inimeste tavapärase elu ning jätnud tugeva jälje globaalsele majandusele. Viirus on kaval – peiteaeg on pikk, levib juba enne sümptomite ilmnemist ja võib vanematele ningnõrgematele hävitavalt mõjuda.
Kuid mida teha, kui nähtamatu viirus on ka valitsustasandile tunginud? Soovitus eriolukorrale sobivalt on konkreetne – ka sellele viirusele tuleb karantiiniga kiiresti piir peale saada. Vastasel juhul hävitavad viiruslikud otsused meie pensionisüsteemi, tagajärjeks Eesti pensionäride pikaajalinevaesus.
Halb unenägu
„Nagu halb korduv unenägu. Mitu korda on vaja ühe reha otsa kolistada?“ See oli mu esimene reaktsioon, kui kuulsin, et majanduskriisi stimuleerivate meetmete sisse on „juhuslikult“ ära eksinud nähtamatu viirus – ettepanek peatada II pensionisamba sissemaksed. Miks?! Presidendi hinnangul põhiseadusega vastuolus olevat pensioni „reformi“ põhjendasid esitajad just kehva tootlusega. (Mäletate: „Raha põleb!“). See oliaga otseselt tingitud sellest, et eelmises kriisis maksed peatati.
Öeldakse, et ennustamine on võimatu, eriti tuleviku. Seda enam peab õppima tehtud vigadest, et neid tulevikus mitte korrata. Ideaalne muidugi, kui need oleksid kellegi teise vead. Tagantjärele teame, et eelmises kriisis maksete peatamine oli viga. Kui toona põhjendati käe sirutamist pensioniraha järele sellega, et laenu oli raske saada ja eurole oli vaja üle minna, siis täna ei oska välja mõelda ühtegi põhjendust.
Vaatamata valusale õppetunnile 10 aastat tagasi, ei ole tänaseni suudetud rahastamisvõimalusi riigivõlakirjadega mitmekesistada, vaatamata pretsedenditule rahatrükile ja negatiivsetele intressidele. Kuid globaalset majandust räsiv viirus ja sellega võitlemiseks juurde trükitav odav laenurahavõimaldab meie õnneks pikaajaliste tootlike investeeringute jätkamist. Lihtne peast arvutus: kui laenu eest makstakse peale ja investeeringu tootlus on positiivne, siis kas see pole mitte hea tehing?
Veel ei ole hilja teha panus paremale homsele
Praegu pole aeg peenhäälestamiseks. Veel vähem on aeg poliitiliseks punktikorjeks. Terve mõistus ütleb, et kui ostad odavalt ja müüd kallilt, siis oled teinud õigesti. Kui midagi on ajaloost olnud võimalik õppida, siis seda, et investeerimine on pikaajaline tegevus ja et turud liiguvad üles-alla. Investori suurimaks vaenlaseks on aga tema möllavad emotsioonid ja ebaratsionaalsed otsused. Pensionimaksete peatamne tähendaks paanika võitu ratsionaalse käitumise üle. Parim pikaajaline tulemus saavutatakse nii majanduses kui investeerimisel siis, kui rasketel aegadel investeeringuid suurendatakse, mitte kärbitakse. See tagab pikemas vaates suuremad tootlused, ka pensionifondidel.
10 aastat tagasi peatatud pensioni sissemaksete tagajärjeks onsee, et võrreldes teiste riikidega olid Eesti pensionifondide tootlused pikka aega teistest madalamad. Ärme korda seda viga!Viirus võib olla surmav, kuid viirus võib olla ka väljaravitav. Kõik sõltub sellest, kuidas sellele reageeritakse.
Kaarel Ots
Tallinna börsi juht
FinanceEstonia juhatuse liige
