Aprilli alguses toimus Brüsselis kõrgetasemeline töötuba, mis keskendus kapitaliturgude arenguga seotud väljakutsetele ja võimalustele. Toimunust annab ülevaate kohtumisel Eesti vaateid kapitaliturule esindanud Nasdaq Tallinna börsi juht ja FinanceEstonia juhatuse liige Kaarel Ots.

2016. aasta lõpus koostati põhjalik uuring, milles analüüsiti 11 Euroopa riiki ja nende kapitaliturgude hetkeseisu, potentsiaali, võimalikke takistusi ja võimalusi. Need riigid olid jaotatud kolme gruppi – Baltikum (Eesti, Läti, Leedu), Balkan (Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Sloveenia) ning Visegrad (Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia).

Varem ei ole sellele regioonile kapitaliturgude võtmes nii põhjalikult keskendutud. Näiteks detsembris toimunud seminaril käsitleti kõigi Euroopa Liidu riikide ettevõtete, eriti SMEde, börsi kaudu kapitali kaasamise hõlbustamist. See on kogu Euroopas üks olulisi prioriteete, kuid suurte riikidega võrdluses kipuvad väiksemate väljakutsed hajustuma ja vahed edukamatega on hoomamatult suured.

Uuritud 11 riiki iseloomustab sarnane taust nii ajaloo, jõukuse kui ka vanuse osas. See tähendab, et nende riikide kapitaliturud on arenenud tänaseks orienteeruvalt sama kaua, jaeinvestoreid on ühe põlvkonna jagu, jõukuse tase on võrreldav, väljakutsed institutsionaalsete investoritega (nt pensionifondid) on sarnased jne.

Paraku nähtub, et ka nende riikidega võrreldes on Eesti kapitaliturg nõrgemalt arenenud ja arengupotentsiaali jagub – seda illustreerib Joonis 1. Samas on Eestile kindlasti jõukohane seada eesmärgid, mis viivad meie kapitaliturgude osakaalu võrreldavaks näiteks Tšehhi, Poola, Ungari või Horvaatiaga. Kusjuures, nende riikide esindajad olid kohtumisel vaat et kõige rahulolematumad ja kirjeldasid samme, mida riikidena astutakse. Nende siht on veel edukam, näiteks võrreldav Skandinaaviaga. 

Uuringu olulisemaid tõdemusi oli, et paremini arenenud kapitalituru tingimustes saaksid riigid oluliselt kiiremini kasvada – erasektor saaks kaasata raha peale pankade ka kapitaliturgudelt ning seeläbi finantseerida ambitsioonikaid projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tööhõivele kui SKP-le. Loomulikult oleks seeläbi võimalik ka riigi kodanikel ja pensionifondidel investeerida oma sääste kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse. Kõlama jäi arvamus, et ilma riigi panuseta on vahe vähendamine arenenud riikidega väga keeruline. Samas võidaksid sellest kõik turuosalised.

Joonisel 2 on näha riikide majanduskasv alates finantskriisist – vähem arenenud kapitalituruga riikide kasv on teistega võrreldes oluliselt tagasihoidlikum.

Kohtumine oli Eesti seisukohalt olulise tähtsusega. Hea meel on näha, et see teema on prioriteetne ka Euroopa Komisjoni poolt vaadatuna ja planeeritavad sammud on konkreetsed ning argumenteeritud. Kohtumisel osales igast riigist kuni kaks esindajat, lisaks olid esindatud EBRD, Euroopa Investeerimispank, Maailmapank, IMF ja Euroopa Komisjon – soovides panustada regiooni kapitaliturgude arengusse.

Töötoa tulemusena esitasime FinanceEstoniaga rahandusminiteeriumile ettepanekud kohaliku kapitalituru elavdamiseks. Täpsemalt tulemustes ja detailidest saame rääkida ilmselt lähiajal.