Nasdaq Balti ja Tallinna börsi juht Kaarel Ots andis FinanceEstonia liikmetele suunatud üritustesarja “Saame tuttavaks“ avakohtumisel ülevaate börsi käekäigust. FinanceEstonia juhatuse esimehe sõnul liigub börs õigel kursil, selja taha jääb tugev aasta ning aktiivsus on kõrgel tasemel.
Tänavu tähistab Nasdaq Tallinna börs 30. tegevusaastat. Alates 2009. aastast Nasdaq grupi osana on siinsest börsist kujunenud kapitalituru keskne osaline. Ometi ei tajuta börsi kui infrastruktuuri rolli ühiskonnas Otsa hinnangul sageli veel samaväärsena näiteks teedevõrgu, elektrisüsteemi või pangandusega. Hoolimata sellest on börs turumajanduse sümbolina kõige läbipaistvam kauplemis- ja kapitali kaasamise keskkond.
Nasdaq Balti börsi suurima turuväärtusega ettevõtted on Ignitis, Telia, LHV, Infortar ja Artea. Just börsil olevad ettevõtted ja nende suurus peegeldavad parimal võimalikul viisil siinse majanduse seisu. “Nii kiiresti, kui kasvavad meie börsiettevõtted, on võimalik ka regioonina liikuda järgmisse indeksisse. See tähendaks Baltikumile passiivset rahavoogu, mis on umbes 200 korda suurem kui täna frontier ehk ääremaa indeksisse jõudev kapital. Seepärast on meie börsi ja ettevõtete suurus olulised,“ selgitas Ots.
Lõppenud aasta numbrid kinnitavad turu elujõudu ning selget sammu edasi: mullu kaasati Balti börside kaudu kokku rekordilised 2,1 miljardit eurot, turule tuli 60 uut võlakirja ning 30 põhinimekirja ettevõtte aktsia hind 33-st tõusis. Balti indeks kasvas aastaga ligi 19% ning oluliselt on elavnenud ka võlakirjaturg, eriti alates 2022. aastast, mil turule on lisandunud ettevõtteid eri sektoritest.
Ots tuletas FinanceEstonia liikmetele esinedes meelde, et Balti turg on tugevalt jaeinvestorite keskne. “Keskmine portfelli suurus Tallinna börsil on umbes 30 000 eurot, kuid mediaan jääb alla 1500 euro,” näitlikustas ta. Likviidsuse küsimus muutub kriitiliseks eeskätt siis, kui regiooni jõuavad suuremad institutsionaalsed investorid. Selle eelduseks on aga börsiettevõtete kasv ja eelnevalt mainitud järgmise taseme indeksitesse jõudmine, mis tooks Baltikumi kordades suurema passiivse kapitalivoo.
Kokkuvõttes on Otsa sõnul elu, majandus ja börs tsüklilised ning riikide otsustel on nendele tsüklitele oluline mõju. “Jaeinvestorite meelsus ja momentum muutuvad. See, kuidas riik oma käitumisega majandustsükleid mõjutab, kajastub otseselt ka börsiaktiivsuses. Oleme näinud, et investorite kindlustunne tuleviku suhtes mõjutab otseselt ka suuri IPO-sid,“ märkis ta. Samas ei maksa unustada, et börsile tulek tähendab ettevõtetele lisaks kapitalile ka suuremat nähtavust ja usaldusväärsust ning turul tasub olla järjepidevalt, sõltumata majandustsükli faasist.
