Rahandusminister Sven Sester allkirjastas määruse, mis lubab pankadel avada nii Eesti elanikele kui ka e-residentidele arvelduskonto kontorisse minemata. FinanceEstonia juhatuse liikme ja finantstehnoloogia töögrupi juhi Kaido Saare hinnangul on see küll samm edasi, kuid mitte piisav, et konkureerida edumeelsemate riikidega.
Määrus kehtestab normid, mis täpsustavad tänavu juunis riigikogus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatusi. Muudatuste järgi on sätestatud tingimuste täitmisel isikusamasuse tuvastamise infotehnoloogiliste vahenditega samaväärne kui tuvastamine isiku või tema esindajaga samas kohas viibides.
Rahandusminister Sven Sester kinnitas, et sellega muutub pangakonto avamine lihtsamaks ja kiiremaks. “Tahame teha elu mugavamaks, aga ühtlasi säilitada finantssektoris vajaliku turvalisuse. Juba mõnda aega on olemas infotehnoloogilised lahendused, mille abil saab inimese tuvastada distantsilt. On igati mõistlik võimaldada seda kasutada ka pangakontode avamisel,“ ütles Sester.
FinanceEstonia finantstehnoloogia töögrupi juhi Kaido Saare sõnul ei piisa sellest paraku konkureerimaks teiste Euroopa riikide ja sealsete finantsteenuste pakkujatega, kasvõi näiteks Ühendkuningriigis või Saksamaal. “Tänane lahendus ei nõua enam näost näkku kohtumist, vaid töötab reaalajas videosilla alusel. Paraku ei võimalda see endiselt kasutada ärimudeleid, kus klientidele pakutakse tooteid automatiseeritult ja inimese roll on taustal protsesse jälgida,” kommenteeris Saar.
Täna on e-residentidel võimalik mugavalt ja kiiresti asutada Eestis ettevõte ning avavad distantsilt ka pangakonto. Hetkel, mil loodud ettevõte sooviks pakkuda tervele Euroopa Liidule siit ka (finants)teenuseid, põrkutakse uue probleemi otsa. “Kui Eestis tuleb igal juhul kliendiga personaalselt videosild luua, siis edumeelsemates riikides on võimalik kasutada automatiseeritud lahendust, kus inimene monitoorib ning sekkub vaid vajadusel,” rääkis Saar.
FinanceEstonia on seisnud selle eest, et ettevõtte esindaja osaleks videos riskipõhiselt. “Kui risk on madal, saab kontakt toimuda automaatselt. Riske saab defineerida tehingusummade, päritoluriigi või teiste põhimõtete alusel. See oleks praktika, mis meid teiste riikidega konkurentsis hoiaks,” lisas Saar. 2017. aastal on oodata uut Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi, millega seoses on mõistlik senine praktika uuesti üle vaadata ja astuda järgmine samm.
Rahandusministri määrus “Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja kord” jõustub 31. oktoobril ja selle tekst ilmus Riigi Teatajas 28. oktoobril.
