Huvi tänavu jaanuaris avanenud võimaluse vastu suurendada II sambas sissemakseid on suur. LHV pensionifondide klientide seas läbi viidud hoiakute ja teadmiste küsitlus näitab, et kogujatel on maksemäära muutmisega seoses omajagu küsimusi.
Jaanuarist novembrini saavad kogujad ise valida II sambas kogumise määra (2%, 4% või 6%), mis hakkab kehtima 2025. aasta jaanuarist. LHV küsitlusest selgus, et lõviosa II samba klientidest on juba teadlik suuremate sissemaksete tegemise võimalusest ning sellega liitumist peetakse positiivseks ja vajalikuks sammuks.
Samuti tuli küsitlusest välja, et nendel kogujatel, kes alles kaaluvad sissemaksete suurendamist, on omajagu küsimusi. Kõige rohkem huvitas küsitletuid II samba suuremate sissemaksete võrdlus teiste kogumislahendustega ning iseäranis palju uuriti III samba kohta. Küsiti ka suuremate sissemaksete mõju kohta laenuvõimekusele ning sooviti täpsemalt teada, kui suurel määral mõjutavad kõrgemad maksemäärad tulevikus saadavaid pensioni summasid ja väljamakseid – sõltuvalt koguja vanusest ning maksemäära suurusest.
Pensionikoguja on muutunud teadlikumaks
“Sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi 2022. aasta lõpus koostatud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs ütleb, et 40-aastase kogumisperioodi korral annab iga täiendavalt panustatud 1% palgast ligi 2% suurema pensioni asendusmäära ehk pensioni ja palga suhte. Eestis on pensionid väikesed. Kui riigil ei jätku täna raha õpetajatele palkade maksmiseks, siis ei saa ju loota, et ühel hetkel ise pensionile minnes on tillukesed pensionid justkui võluvitsaga vahepeal suuremaks muutunud. Tuleb ise oma pensioni suuruse ees vastutus võtta ja rohkem enda tuleviku pensionisse panustada,” ütleb LHV Varahalduse juhatuse liige ja FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk.
Viimase viie aastaga on muutunud nii pensionifondide maastik kui ka koguja ise. “LHV-s näeme, et II sambasse jäänud koguja suhtumine ja arusaam kogumisest on pensionireformi järgselt oluliselt muutunud. Kui varem oli domineerivam pigem passiivne hoiak oma pensionisäästude ja fondide tegutsemise osas, siis nüüd on koguja teadlikum, nõudlikum, aga ka ise rohkem vastutust võttev,” nentis Kukemelk.
Tänane ja homne madal pensioni asendusmäär ehk pensionieas hakkamasaamise keerukus on Kukemelki hinnangul üha teravamalt koitma hakanud. Koguja mõistab, et parema pensioni nimel ei saa ta loota vaid riigile ja peab ka ise suurema hooga koguma, laadides täis nii enda II kui ka III samba. “Kuna II samba suuremad sissemaksed toimuvad brutopalga pealt nagu tänagi, tähendab see koheselt 22% tulumaksu võitu – parim pikaajaline rahaotsus, mida igaüks enda jaoks teha saab,” lisab ta.
Pensioni suurus on igaühe vastutus
22. jaanuaril algas turuülene teavituskampaania, et teadmine II samba maksete suurendamise võimalusest jõuaks igasse Eestimaa nurka. Omavahel konkureerivad fondivalitsejad on pannud seljad kokku, sest teema on tuleviku pensioni suuruste kontekstis oluline.
“Ligi 20 aastat kestnud II samba 2 + 4 sissemakse süsteemist on saamas miinimumtase. Igaühel tuleb oma pensioni suuruse osas nüüd endal vastutus võtta ja võimalusel see 4 või 6 protsendi peale tõsta. Iga täna lisaks makstud euro aitab pensionieas paremini hakkama saada,” tõdeb Kukemelk.
Tema sõnul ei peaks Eesti leppima vaeste pensionäridega ning inimeste endi suurema panuse kõrval on vaja ka riigil edasi liikuda tööandjapensioni jõustamisega Eestis. See oli ka Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi üks kandvamaid soovitusi.
